Riigikogu saatis teist korda sama eelnõu vastu võttes välja signaali, et erinevalt „Tões ja õiguses” soovitatust on kogumine mõttetu, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar Eesti Päevalehes.
Seni ei ole ei presidendi, parlamendi opositsiooni ja lugematute ekspertide argumendid koalitsiooni mõtlema pannud. Veendunud sotsiaaldemokraadina usun inimestesse, ei kaota lootust ja proovin siiski veel kord teid veenda, et valitud tee ei ole ei kasulik, sugugi ei ole see ka meile, põhjamaa rahvale omane käitumisviis. Viimasel kuul on räägitud palju eestlaste tüvitekstist, Tammsaare romaanist “Tõde ja õigus” ning ei saa minagi jätta täna Vargamäele põikamata.
Kas mäletate, kuidas Andres Krõõdalt säästetud või järele pärib ning naist säästetut sööma julgustab, kuna „muidu pärast väsid ära, ei jäksa änam”? Kuid Krõõt oli sihikindel naine ja jaksas ka ilma säästetut kulutamata. Näost langes küll ära, aga vastu pidas, esialgu.
Ei tahetud jätta laste kanda
Tammsaare kirjeldab seda mõtteviisi nii: „Talu oli võlgu ostetud, sisse oli makstud ainult nii-öelda käsiraha, kõik muu pidi alles tasa teenima. Ja kui ei teeninud ise, siis jäi koorem laste kanda. Aga peremees ja perenaine ei tahtnud, et nende ostetud koha teeniksid tasa lapsed. Sellepärast oligi perenaine nii väsimatu kodus ja ka välistööl. Lastel peab parem põli olema. Neil ei tarvitse enam mõisasaksa orjata, aitab sellestki, et nemad ise veel.”
Ka meie oleme viimase 17 ja poole aasta jooksul suutnud üht-teist kõrvale panna. Kindlasti pole seda piisavalt, nii nagu ei suutnud piisavalt võid kõrvale panna Krõõt. Kuid ometi võiksime Andrese kombel rõõmustada „Asi seegi” ja katsuda vaevaga kogutut hoida.
Edaspidi kogutakse pikemalt
Meie põhjanaabrid koguvad kohustuslikku teise samba pensionit alates 1962. aastast ja mõistagi teenib 58 aasta investeeringutega enam, kui 17 aastaga. Kuid pole põhjust heita meelt: üldjuhul inimesed ei lähe pensionile 17 tööaasta järel ning eesootavad tööaastad annavad meile võimaluse varusid juurde koguda. Talude väljaostmine ei käinud ju samuti ühe aasta tuludega.
Andres ja Krõõt ei soovinud jätta oma talu laenukoormat laste kanda. Nad pingutasid selle nimel, et nende lastel oleks parem põli. Nõndasamuti on oma laste parema tuleviku nimel pingutanud need inimesed, kes tänaseni panevad igal kuul kogumispensioni raha kõrvale. Ikka selleks, et meie lastel ei jääks kanda vananeva ühiskonna ülalpidamise üle jõu käivat kohustust.
Mis sa ikka pingutad
Eile ütles valitsuskoalitsioon, et laste parema tuleviku nimel pingutamine on mõttetu. Ning need, kes seni on pingutanud, võivad vaevaga kõrvale pandu rahuliku südamega ära kulutada. Ma ei tea, kust on inspiratsiooni ammutanud selliste plaanide tegijad, kuid selge on, et pole meie tüvitekst „Tõde ja õigus,” mis eestlaseks olemise rõõme ja valusid nii tabavalt kirjeldab.