Tormilisele poliitnädalale pani värvika punkti Mailis Repsi otsus, et ta võtab poliitilise vastutuse ja lahkub haridus- ja teadusministri postilt. Mailise tagasiastumisteate juures on sümpaatne see, et ta vabandas oma eksimuste eest ega süüdistanud enam ajakirjanikke, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar EPL-i arvamusportaalis.
Ümbersünd on olnud muljetavaldav – kui veel teisipäeva õhtul, skandaali puhkedes jäi tal õigust ülegi, siis päev-päevalt läksid Keskerakonna aseesimehe avaldused enesekriitilisemaks. Usun, et talle ja ta perele kriitilistel päevadel Mailis Reps mõtles viltu läinud asjad enda jaoks sügavuti selgeks. Samuti olen kindel selles, et otsus ministriamet maha panna sündis raskelt, sest tean endise kolleegina, kui oluline Mailisele haridusministri amet oli.
Igal juhul suutis ta selle mehise sammuga end minu silmis suuresti rehabiliteerida. Kahju, et sama palju otsustavust ja meelekindlust ei jagu nii mõnelegi selle valitsuse meespoliitikule, kes on märksa rängemaid tegusid korda saatnud. Ja kahtlemata jääb Mailis Reps veel pikkadeks aastateks Eesti poliitikasse – äsjane taandumine andis talle võimaluse mõne aja pärast taas tippu tõusta.
Paraku jättis see juhtum üles mitmeid valusaid küsimusi. Peaminister Jüri Ratasega eesotsas suutis Keskerakonna ladvik taas demonstreerida teada tuntud keskerakondlikku „poliitkultuuri,“ mis sai alguse juba aastakümnete eest. Valitsusjuht vedas isiklikult rünnakut Õhtulehe ajakirjanike vastu, suunates tähelepanu oluliselt ehk aastaid kestnud korruptsiooniprobleemilt kõrvalisele. Selles koordineeritud rünnakus oli selgelt tajuda katset ajakirjanikke vaigistada.
Vähemalt sama inetu oli isamaalasest justiitsminister Raivo Aegi käitumine, kes pöördus prokuratuuri poole, et viimane uuriks Õhtulehe ajakirjanike eraviisilist jälitustegevust. Mäletatavasti on tegu mehega, kes läks eelmistele kohalikele valimistele korruptsioonivastase võitluse lipu all ja käis lausa keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse ees „korruptsioonitõrjet“ tegemas. Ja nüüd, kui ajakirjandus avalikustas võimaliku korruptsioonijuhtumi, eelistas Aeg minna ajakirjanikke survestama.
Ega ilmaasjata kõlanud viimastel päevadel mitmel rindel hoiatused, et seda teed edasi minnes ja ajakirjanikke süüdlaseks tembeldades satub ohtu Eesti ajakirjandusvabadus.
Ma väga loodan, et Ratase valitsus jätab nüüd ajakirjanikud rahule ja võtab juhtunut õppetunnina, millest oma järeldused teha. Loodan ka seda, et Eesti ajakirjandusvabaduse indeksi osas uuel aastal väga palju ei kuku. 2020. aastal me võrreldes eelmise aastaga juba langesime kolm kohta – 11. kohalt 14. kohale.
Indrek Saar: Mailis Repsi mehine samm võiks olla eeskujuks nii mõnelegi meespoliitikule