Läinud sügisel, ajal kui koroonanäitajad hakkasid taas jõudsalt üles ronima ja valitsus raiskas hulka aega vaidlustele, kas ja mida saab maski kandmise asjus ette võtta, juhtus ka üks igati kiiduväärne asi. Nimelt astusid president Kersti Kaljulaid, kuuluv esimees ja toonane peaminister novembri keskel ühises videopöördumises rahva ette ja kutsusid kõiki koos pingutama selle nimel, et Eestit ei pandaks lukku, kirjutab erakonna esimees ja riigikogu liige Indrek Saar EPLi arvamusportaalis.
Nad kutsusid inimesi vastutustundlikult käituma – kandma maski, tõbisena kodus püsima ja distantsi hoidma. Poliitikud, kelle suusad on korduvalt risti läinud ja kelle vahel on sügavad maailmavaatelised erimeelsused, suutsid viirusega võitlemiseks ühise mütsi alla tulla. Taoliste algatuste mõju ei saa alahinnata – kahtlemata aitas see aktsioon toonases ajahetkes nii viirust kontrolli all kui ka üsna lõhestunud ühiskonda paremini koos hoida.
Tänaseks on aeg edasi kerinud ja Eesti olukord kordades hullem – nii karmi seisu ei osanud isegi kõige paandunumad pessimistid kuu- poolteist tagasi ette manada. Selles on märkimisväärne roll nii eelmisel, kui praegusel valitsusel, aga praegu ei ole aega süüdlasi otsida, vaid tuleb anda kõik, et olukord päästa.
Üle kõige vajame me praegu üleüldist ühist pingutust, seda, et sajaprotsendilist panustaksid nii poliitikud ja erinevad riigiasutused kui erasektor, et iga inimene teeks kõik, mis tema võimuses, et viiruse levikut pidurdada. Juhtivat rolli, aga ka vastutust selles protsessis kannavad mõistagi need, kes on võimul. juhitud valitsust kummitavad aga mitmed eelmise valitsuse hädad – valitsus ei soovi vastutust jagada ega kuulata ei omavalitsusjuhte ega opositsiooni.
Eesti suurima omavalitsuse Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on järjepidevalt kritiseerinud nii eelmise kui praeguse valitsuse kriisijuhtimist ja nõudnud valitsuse liinist märksa radikaalsemate sammude ellu viimist. Ometi pole teda otsustajate ringi arvatud. Ärme unusta ka seda, et Kõlvartil on autoriteeti venekeelse elanikkonna seas, mida oleks mõistlik rakendada nii maskikandmise kui vaktsineerimise teenistusse. on korduvalt toonud valitsusele eeskujuks Põhjamaad, kus kriisijuhtimisse ja sisulistesse aruteludesse on kaasatud ka opositsioon. See tagab, et ühiskond tervikuna tuleb hädavajalike sammudega kaasa, et oleks vähem neid inimesi, kes löövad koroonareeglitele ja valitsuse juhistele käega.
Vastutajate ringi laiendamise kõrval soovitan usaldada enam erasektorit ja julgemalt Eesti ettevõtjaid appi kutsuda. Olgu siin eeskujuks riigi hea koostöö Synlabiga. Olukorras, kus vaktsineerimise ümber on lõputu segadus ja süstimine venib, tuleks ausalt öelda, et oleme hädas. Kodanikuühiskond ja ettevõtjad – tulge appi. Abi palumine kriitilises olukorras ei peaks olema häbiasi.
Just tänu ettevõtjatele käivitus eelmise aasta augustis koroonaäpp HOIA, millele pandi esialgu suured lootused, et sellest kujuneb tõhus relv viiruse alistamisel. Paraku loodetud edulugu ei tulnud –siin saab näpuga näidata eeskätt valitsuse peale. Selle mobiiliäpi kaudu on end haigeks märkinud alla 5000 inimese. See arv on nonsenss, kui arvestada, et viimastel nädalatel lisandub igal päeval tublisti üle tuhande haige. Lisaks kukkus jaanuari alguses läbi 600 000 euro suuruse mahuga riigihange, mille raames otsiti lepingupartnerit, kes arendaks HOIA rakendust edasi nii, et see hõlmaks nakatunute laiemat ringi.
Kokkuvõtvalt – riik ei osanud HOIAga suurt midagi pihta hakata. leidis aga minu vastavatele küsimustele vastates, et selle äpiga on kõik kõige paremas korras, mis on puhas demagoogia. Valitsusel tasub siin kuulata seda, mida inimesed tegelikult arvavad – riigikantselei tellitud uuringu järgi ei pea seda rakendust usaldusväärseks üle 50 protsendi inimestest.
Erinevad digitaalsed lahendused on üks valdkond, kus eraettevõtted saaksid koroona seljatamisel ja kiirema tavaelu juurde naasmisel toeks olla. Näiteks võiks info inimeste Covid-19 testi tulemuste kui vaktsineerimised kohta jõuda rakendusse, mida aktsepteeriksid ka teised riigid ja mis aitaks reisimist lihtsustada.
Meie inimeste elude kaitseks tuleb valitsusel jõulisemalt ja otsustavamalt tegutseda, tunnistada, et ollakse hädas ja laiendada vastutajate ringi ning toetuda enam ka erasektorile. Üheselt selge on see, et piirangute mõju leevendamiseks peab valitsus esitama piisava toetuspaketi neile inimestele ja ettevõtetele, kes rangete reeglite tõttu raskustesse satuvad.
Indrek Saar: Kaja Kallas, viiruse alistamiseks tuleb õppida vastutust jagama