Igal lapsel peab olema võimalus osaleda huvitegevuses, sest see aitab arendada lapse võimeid talle sobivas valdkonnas ja tõstab tema sotsiaalseid oskusi. Ometi võtab huviringide tööst osa alla poole Eesti lastest.

Oktoobris 2016 avaldatud, Tartu ülikooli tehtud uuringu põhjal osales seitsme- kuni 26aastastest noortest huvitegevuses vaid 40 protsenti. Olukord tekitab muret.

Huviringidest kõrvalejäämise põhjusi on mitu: teenuste kättesaamatus majanduslikel põhjustel, kvalifitseeritud juhendajate nappus ja madalast palgast tingitud vähene motiveeritus. Maal on tihti probleem mitmekesise huvitegevuse puudumine.

Kultuuriministeeriumi vedamisel välja töötatud toetussüsteemi eesmärk on luua kõigile lastele võimalus võtta osa regulaarsest, juhendatud, kvaliteetsest ja loovust arendavast huvitegevusest ja mõeldud on lisatoetusele peale omavalitsuste senise panuse. Lisatoetuse summa kohalikele omavalitsustele on kokku üle 14 miljoni euro aastas ja selle abil tuleb lahendada noorte huvitegevusest kõrvalejäämise probleemid.

Kõigile omavalitsustele tekib rahaline fond, mille rakendamise skeem tuleneb noorsootöö seadusest. Selle fondi piires loob iga omavalitsus oma huvitegevuse kava. Lubatud on ühiskavad naaberomavalitsustega ehk piirkondlikud tegevuskavad.

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks omavalitsusi iseloomustavaid eri komponente, nagu noorte arv, erivajadustega noorte hulk, toimetulekuraskustes perede laste arv, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus.

Kavadega tulekski kõrvaldada ringitööst eemalejäämise põhjused, olgu need vaesusest tulenevad, erivajadustega lastele mõeldud teenuste puudumine, huvitegevuses osalemist mittesoosiv transpordikorraldus, kvalifitseeritud õpetajate puudumine.

Igal aastal annavad omavalitsused tagasisidet plaanitu elluviimise kohta ja üle kolme aasta peaks korraldatama põhjalik uuring, kuidas seni tehtu on mõjutanud huviringides osalevate noorte hulka ja vähendanud kitsaskohti.

Kindlasti ei ole ükski toetussüsteem võluvits, mis lahendaks kõik probleemid, kuid selle tulemusel peab kõikjal Eestis tekkima võimalus viljelda mitmekesist huvitegevust. Iga laps ja noor peab saama valida endale sobiva ringi. Toetussüsteemist võidab kogu ühiskond, sest huvitegevuses osalemine aitab kaasa sellele, et pealekasvav põlvkond oleks eelmisest võimekam, tervem ja kultuurihuvilisem.