24. märtsil Tartu Postimehes avaldatud linnavolinik Malle Pärna arvamuslugu kinnitas taas, et kliimakriisi tõsidusest arusaamisega on teatud isikutel endiselt raskusi. Kahjuks ka mõnedel volinikel. See toob kaasa põhjendamatult skeptilise suhtumise linnavalitsuse kiiduväärt plaanidesse.
Pr Pärn nimetas rohepööret halvustavalt „röhepöörituseks“ ja soovitas sellega koomale tõmmata ning „tegeleda ainult inimeste elus hoidmisega“ ja „oma rahva eest hoolitsemisega“. Selle all mõtles volinik eeldatavasti kiiret inflatsiooni ja elektrituru probleeme, mille suhtes ta artiklis muret avaldas.
Mida aga volinik ei hoomanud, on asjaolu, et kliimakriis on tänapäeva ühiskonna eksistentsiaalne probleem ja rohepööre selle hädavajalik lahendus. Rahvusvahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raportid kutsuvad juba palju aastaid kiirele ja otsustavale tegutsemisele kliimamuutuste pidurdamisel, et säilitada planeedil elamisväärne elu. Tartu on tunnustamist väärivalt liitunud kliimaneutraalsete linnade missiooniga, kus on sihiks kliimaneutraalsus juba aastaks 2030. Inimtekkeline kliimamuutus on üks suurimaid ohte Tartu elukeskkonnale ja senisele elukorraldusele ning kliimamuutuste leevendamine üks olulisemaid tegevusi Tartu väärtuste hoidmisel ja siinse elukorralduse säilitamisel.
Kõigest sellest teadlik olemiseks ei ole vajalik lugeda tohutu mahukaid IPCC raporteid või olla kursis Euroopa Liidu õigusega. Kogu see teadmine on kontsentreeritud kujul ja eesti keeles esitatud Tartu linna arengudokumentides. Need on strateegiad, mille poolt pr Pärn „hääletada ei saa“ ja millele ta heitis ette „terminoloogilisi küsitavusi“, tuues näiteks terminid (esitan vaid keskkonnaküsimusi puudutavad terminid) „kliimaneutraalne linn“, „elurikkus“, „rohealad“, „rohekoridor“, „liikuvuskeskused“. Volinik nimetas neid „plaanideks, mis on mõeldudki plaaniks jääma.“ Aga need on meie aja hädavajalikud plaanid, mitte „moeröögatused“ või „heaolumaailma projektid“, millest hoidumisele volinik manitses. Kliimakriis ei ole mingi nišiteema, mida saab ootele panna, kuniks „päris probleemid“ on lahenenud (nt inflatsioon normaliseerunud). Kliima- (ja elurikkuse) kriis ongi päris. Ja tagajärjed võivad osutuda katastroofiliseks. Kriis on meie (inimeste) põhjustatud ja on meie kohus sellega võidelda. Kliimateadus ütleb üheselt, et meil on veel võimalik katastroofist pääseda, kuid tegutsemisaken on väga kitsas. Süsinikueelarve väheneb muret tekitava kiirusega.
Pr Pärnal on õigus, et linn peab oma rahva eest hoolitsema, kuid tema vaade on lühinägelik ning kliimateaduse järeldusi eirav. Linn ei saa piirduda ainult toetuste jagamisega abivajajatele. Tartu peab jõuliselt tegelema kaasaja suurimate väljakutsetega. Selleks on kõigepealt vajalik ambitsioonikate tulevikuplaanide seadmine, mis seisneb strateegiate koostamises. Sellega on Tartu suurepäraselt hakkama saanud. Nüüd on aeg need väärt plaanid ellu viia. Uhked terminid, mida pr Pärn kritiseeris, ei ole sisutühjad. Need kannavad reaalseid ideid ja aitavad kõik kaasa linna oluliste eesmärkide saavutamisele. Hoonete energiatõhusus vajab suurendamist. Vajalik on rohealade hooldusrežiimi parandamine elurikkuse taastamiseks. Rohealade ühendamiseks on oluline rohekoridoride loomine ning autoliikluse osakaalu vähendamiseks liikuvuskeskuste rajamine. Lõpuks peame saavutama ka kliimaneutraalsusele lähedase olukorra. Nii me kujundame tartlastele tervisliku ja meeldiva linnaruumi. Nii hoolitsebki linn oma rahva eest.
Indrek Kuusk
Ettevõtja (Tarbatu Õigusbüroo osanik ja juhatuse liige)
SDE
Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti