Haridus-ja teadusminister Liina Kersna vastab täna riigikogus sotsiaaldemokraatide arupärimisele, mis käsitleb huvihariduse kärbet ning selle negatiivset mõju laste arengule ja vaimsele tervisele.

„Valitsus vähendas oma otsusega 2022.  aasta riigieelarves omavalitsusele suunatud laste huvihariduse ja -tegevuse toetust nelja miljoni euro võrra. Me peame seda häbiväärseks teoks,  mis just praegusel üliäreval ajal ohustab noorte vaimset tervist ja suurendab ebavõrdsust,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jaak Juske. Tema väitel toob rahastuse vähenemine paratamatult kaasa selle, et osa lapsi ei saa enam huviringis või trennis käia.

„Näiteks Kohtla-Järve linn kaotas võrreldes 2021. aastaga ligi 95000 eurot, mistõttu vähendatakse rahalises plaanis kõiki huvihariduse tegevusi kolmandiku võrra,“ märkis Juske. „Lapsed on elanud kaks aastat koos koroona ja sellest tingitud murede ning pingetega. Nüüd on nad igapäevaselt silmitsi sõjaõudustega, mis muudab neid veelgi hapramaks. Seega on ülioluline, et võimalikult palju lapsi oleks huviharidusse kaasatud.“

Kersnal tuleb öelda, millist mõju omab laste arvelt tehtud eelarvekärbe nende vaimsele ja füüsilisele tervisele ning kui palju lapsi käib seetõttu vähem huviringides ja spordiklubides. „Kui paljude laste jaoks on tõusnud osalustasu võrreldes eelmise aastaga?,“ küsivad sotsiaaldemokraadid, kes soovivad saada infot omavalitsuste lõikes. Juske sõnul on üle Eesti neid lapsevanemaid, kel pole kiirete hinnatõusude tõttu enam huvihariduse eest maksmine jõukohane.

Veel peab Liina Kersna selgitama, miks ta ministrina pidas õigeks nii laste huvihariduse toetuse kärpimist kui ka seda, et olulise mõjuga otsus langetati kohalike omavalitsustega läbi rääkimata.

Huvihariduse toetussüsteem käivitati sotsiaaldemokraatide initsiatiivil 2017. aastal. Selle keskseks eesmärgiks oli tagada, et ükski laps ei jääks huvitegevusest kõrvale.