Hämmastav, kui vastutustundetult käiakse ümber mõistega “vastutustundlik”. Pean silmas valitsuserakondade juhtpoliitikuid, kes suure suuga kuulutavad oma “vastutustundlikku eelarvepoliitikat”, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Heljo Pikhof Virumaa Teatajas.
Vaadakem siis 2021. aasta eelarve eelnõule otsa. Selle järgi on riigi tulud uuel aastal 11,2 miljardit eurot ja kulud üle 13 miljardi euro ehk me oleme ligi kahe miljardi euroga miinuses. Eelarve tulusid paisutavad mastaapsed laenud, mida praeguses määramatuses kasutavad teisedki riigid. Laenuraha kõrval saab arvestada Euroopa Liidu uute eelarvevahendite ning viirusekahjust üle saamise taastefondi summadega.
Tervise- ja majanduskriisi seljatamiseks on lisakulutuste tegemine mõistlik, aga küsimus on valikutes. Kas täiendavate miljardite toel aidatakse ühiskonna toimimisele parimal moel kaasa? Kas eelarve pakub tuge neile, kes on kõige haavatavamad? Väidan, et mitte. Kuigi seal on ka kiiduväärset, näiteks kosub teadusraha, ei vasta uus eelarve laias plaanis ei Eesti praegustele ega ka tulevastele proovikividele.
Kuigi seal on ka kiiduväärset, näiteks kosub teadusraha, ei vasta uus eelarve laias plaanis ei Eesti praegustele ega ka tulevastele proovikividele.
Esmalt sellest, et eelarve nime kandev kirjatükk on nii segane ja läbipaistmatu, et isegi ekspertidel on raske aru saada, kuhu raha ikkagi läheb. Mitu rahaeraldist on kahtlased, tuntava parteipoliitilise maiguga. Mõned on üllatanud neidki, kellele võimuerakonnad justkui käisest raha puistavad.
Samuti on eelarve liialt pealinnakeskne. Tallinna härrad tahavad olla ainsad, kes otsustavad Eesti elu üle, selle asemel et parandada märgatavalt omavalitsuste rahastamist, et need saaksid ise kohalikku ettevõtlust ja elu arendada. Samuti ei panustata midagi töötukassa kriisimeetmetesse, ehkki kevadises eriolukorras kulus ära suur tükk töötajate palgalt kogutud kindlustusrahast. Samas ei ole kriis veel läbi – kardetavasti seisab osa koondamisi alles ees.
Sügavalt ülekohtune tuhandete inimeste suhtes on see, et hoolimata lisamiljarditest ei paku valitsus tuleval aastal mingit leevendust hoolekande muredele. Praeguse ekstraraha eest peaks riik ometi kord ära tegema selle sammu, et võimaldada abivajajale hooldekodu koht tema enese pensioni eest, makstes puudujääva vahe kinni.
Kuna võimuerakonnad pole siin lubadustest kaugemale jõudnud, algatasid oktoobri lõpus riigikogus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on teha hooldekodukohad inimestele kättesaadavaks, ja seda sõltumata nende enda ja perekonna rahalistest võimalustest. Tegime ka eelarve muudatusettepaneku, mille kohaselt suunab riik eakate hooldusega seotud valusate probleemide leevendamisse 40 miljonit eurot.
Olukord, kus kogu elu töötanud ja makse tasunud inimesed ei suuda maksta hooldekodus elamise eest, on pannud ka abi vajava inimeste lähedastele ränga koorma.
Olukord, kus kogu elu töötanud ja makse tasunud inimesed ei suuda maksta hooldekodus elamise eest, on pannud ka abi vajavate inimeste lähedastele ränga koorma. Riigi kohus on siin koos omavalitsustega appi tulla ja muuta süsteemi nii, et perekonnal ei oleks ainuvastutust. Hea peab seisma ka teenuste laiendamise eest, et eakad saaksid võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus hakkama. Vastasel juhul kõrvalabi vajavate inimeste ja omastehooldajate probleemid aina kuhjuvad.
Selleks et Eesti koolides jagataks ka edaspidi heal tasemel haridust ja meil jätkuks õpetajaid, tuleb neile maksta konkurentsivõimelist palka. Samas ütleb valitsuse eelarvestrateegia, et pedagoogide palgad jäävad neljaks aastaks külmutatuks, mis oleks Eesti tuleviku suhtes täiesti vastutustundetu. Olen seda meelt, et õpetajate palgatõusuga tuleb samm-sammult edasi minna.
eelarvele tehtud muudatusettepanekud näevad veel ette haiguspäevade hüvitamise alates esimesest haiguspäevast ja põllumeeste täiendava toetamise. Me seisame ka mahetoidu koolidesse toomise ja uute rattateede rajamise eest.
Järgmise aasta riigieelarve ei ole veel lukus – debatid kestavad ja novembri keskel asutakse tehtud muudatusettepanekuid arutama parlamendi suures saalis.
Seni püsib ka lootus, et opositsiooni ideid võetakse kasvõi osaliselt arvesse.