Täna tuleb riigikogus lõpphääletusele eelnõu, mis toob Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi viimaste aastakümnete suurima muutuse  – 2023. aasta 1. juulil jõustuv hooldusreform teeb hooldekodu abivajajatele kättesaadavaks ja astub suure sammu edasi koduteenuste pakkumisel.

„Tegu on seadusega, mis mõjutab positiivselt kümnete tuhandete inimeste elu. Lõpuks ometi jõuab kauaoodatud pööre hoolekandesse, kus peamine koormus on olnud abivajava inimese ja tema pereliikmete kanda. Reformi kandev mõte on väärika hoolekande võimaldamine kõigile, kes seda vajavad. Õiged teenused peavad olema õigel ajal õiges kohas. Riik ja kohalikud omavalitsused tulevad senisest palju suuremal määral inimeste teenistusse,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.  Järgmisel aastal eraldab riik reformi tarbeks 40 miljonit, 2024. aastal 57 miljonit ja aastal 2025 enam kui 60 miljonit eurot.

Kinnitamisele tulev seadus  näeb ette, et alates juulist on hooldekodu koht pensioni eest hinnatud vajadusel tagatud. See vähendab Küti sõnul oluliselt lähedaste koormat, kes on pidanud hoolekodu arveid maksma ja aitab tööle tagasi need pere liikmed, kes on jäänud koju omastehooldajaks, kuna hooldekodu tasud on käinud üle jõu. „Lisaks annab see reform inimestele kindlustunde ja hingerahu edasise ees. Meie seeniorid väärivad seda, et nad ei pea muretsema vanaduse, abituse või hätta jäämise pärast,“ sõnas Kütt.

„Kindlasti ei suru reform kedagi hooldekodusse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht. Selleks, et seal võimalikult kaua hakkama saada ja oma vanaduspõlve veeta, on vaja parandada koduhooldusteenuste kättesaadavust ja luua täiendavaid teenuseid. See mudel on parim inimesele ning odavam nii omavalitsustele kui ka riigile,“ rääkis Kütt. „Elukaare algus on meil  väga hästi toetatud, mis on ka õige. Viimaks ometi saab piisaval määral tähelepanu ka elukaare viimane osa.“

Hoolekandreformi käivitamises lepiti kokku suvel peetud valitsuskõnelustel –  sotsiaaldemokraatide jaoks oli see koalitsiooni minemise eeltingimus.