Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust. Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja sealt edasi vähemalt 57 miljonit eurot aastas.

• Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka kodus elamist toetavate  teenustena.
• 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni.
• KOV rahastab edaspidi kvalifitseeritud hooldustöötaja tööd, inimese katta jääb ülejäänu ehk majutuse, toitlustuse ja täiendavate isiklike vajadustega seotud kulud hooldekodu kohatasust.
• Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamine algas sotsiaalministeeriumis juba 2017. aastal.

“Hooldekodureform on viimaste aastakümnete suurim, vajalikem ja oodatuim samm perede aitamiseks oma lähedaste hooldamisel,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Anname inimestele lõpuks kindlustunde, et keegi meie lähedastest ei jää hoolitsuseta. Iga perekond, kelle peres on hooldatav, säästab aastas hinnanguliselt 6000 eurot ja kümned tuhanded oma lähedase hooldusega tegelenud inimesed võimaluse jätkata või pöörduda tagasi oma erialasele tööle, parandades nii oluliselt oma pere toimetulekut ja eneseteostuse võimalust. Samuti võimaldab see leida varasemast rohkem aega endale ja oma lastele.“

Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole.

Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.

Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis on sageli vähem kulukad, annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.

Sotsiaalministeerium on pikaajalise hoolduse süsteemsete lahendustega tegelenud alates 2017. aastast, mil muu hulgas laiendati abivõimalusi dementsuse diagnoosiga eakatele. Aprillis 2022 saatis ministeerium kooskõlastamisele eelnõu väljatöötamiskavatsuse ettepanekuga muuta hooldekodu kohatasu rahastamist. (15.04.2022 pressiteade)

Tänavu sai Riigikogu heakskiidu ka seadusemuudatus, mis vabastas lapselapsed vanavanemate ülalpidamiskohustusest (13.04.2022 pressiteade) ning suvel avati taotlusvoor kohalikele omavalitsustele hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks.