Hiljuti lugesin, et Narvat valitseva Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed teenivad munitsipaalettevõtete nõukogudest kuni 1000 lisaeurot kuus. Nii saavad mitmed volikogu liikmed igakuiselt täiendavat tulu. Samuti lugesin erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pöördumist õiguskantsleri poole, kust nähtus, et sama olukord valitseb Tallinna volikogus koalitsiooni saadikute hulgas.
Minu veendunud arusaamise järgi peab volikogu liige järele valvama linnavalitsuse üle. Kuidas on siis võimalik, et omavalitsuse volikogu liige kuulub omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõtte juhatusse või nõukokku? Kas siin pole mitte tegemist huvide konfliktiga? Mulle kui kauaaegsele kohtunikule paistab siin küll huvide konflikti, et mitte öelda korruptsioonioht.
Riigikogu liikmed riigi äriühingute nõukogudes enam ei tegutse. Aga olgu, saan aru: väikesed kohad, vähe asjalikke inimesi, volikogudesse valitakse sageli piirkonna ärksamad tegijad. Millele aga minu arvates tuleb piir ette tõmmata, on munitsipaalettevõtete nõukogudes volikogu liikmetele tasu maksmine.
See on paljudes kohtades võimu korrumpeerinud, eriti seal, kus tegu mõne erakonna ainuvõimuga. Ainuvõim ühelt poolt premeerib ustavuse eest ja teiselt poolt kindlustab volikogu enamuse jätkuvat lojaalsust jaotades omavahel ettevõtete nõukogude liikmete tasustatud kohti.
Minu ettepanek on selge ja lihtne. Nõukogudesse määramisel peab otsustavaks saama inimeste professionaalsus ja pädevus, mitte parteipilet. Kui volikogu enamus otsustab, et volikogu liige on pädev tegutsema ka mõne munitsipaalettevõtte nõukogu liikmena, siis seda tuleb teha ekstratasu saamata.
Sama puudutab linna- ja vallavalitsuste liikmeid. Nii sai näiteks mõne kuu eest avalikkus teada, et Tallinna linnajuhid on Eesti kõige paremini tasustatud poliitikud. Tegevlinnapea nimelt teenis mullu oluliselt rohkem kui vabariigi president või peaminister. Selline asi on võimalik tänu hästimakstud kuulumisele linna erinevate äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse.
Ka ministrid kuuluvad riigi äriühingute nõukogudesse. Aga see käib nende palga sisse ja nad ei saa selle eest lisatasu. Sama kord tuleb kehtestada ka omavalitsustes.
Tallinnas tähendab see linnajuhtidele läbipaistva ja maksumaksjatele arusaadava palgasüsteemi kehtestamist ning nende palgatasemes kokku leppimist, et see oleks proportsioonis nii riigijuhtide kui ka avaliku sektori ja erasektori tippjuhtide palkadega. Ma ei kutsu ülesse kellegi töötasu kärpima, kaugeltki mitte, aga kutsun üles maksma seda ausalt ja selgelt.