Sotsiaaldemokraatide nõudmisel tuleb sotsiaalminister Tanel Kiigel riigikogu ees selgitada, mida kavatseb valitsus teha olukorras, kus hooldekodu koha suured hinnatõusud koos kriisiaja raskustega on kasvatanud nende inimeste hulka, kellele hooldekodu ei ole jõukohane.

„Paljud hooldekodud tõstsid kohatasu jaanuaris, osa aga 1. aprillist, mil mõnevõrra suurenesid ka pensionid. Näiteks Häädemeeste vallas tõusis äsja kohatasu 660 eurolt 900 eurole. Inimeste omaosalus hooldekodu eest tasumisel on viimase kümne aastaga kasvanud 60 protsendilt 80 protsendile,“ märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt.

„Kuna käärid pensioni ja kohatasu vahel järjest kasvavad, siis peavad puudujääva summa maksma juurde eakate lähedased, kellele käib see sageli üle jõu. Kriis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. On neid, kes on sunnitud oma eaka lähedase hooldekodust ära võtma ja jääma koju omastehooldajaks.“

Küti sõnul peaks riik praeguses kriitilises olukorras sekkuma ja töötama välja leevendavad meetmed.

Tanel Kiigele arupärimise esitanud sotsiaaldemokraadid toovad välja, et 2,5 miljardi euro suuruse lisaeelarvega saaks omavalitsusi toetada täiendavalt nii, et vähemasti kriisiajal oleks hooldekodu koht pensioni eest kättesaadav. „Juhime tähelepanu, et rahandusministeeriumi hinnangul on selle hädavajaliku meetme kulu vaid 40 miljonit eurot aastas. Kui seda ei ole tehtud, siis miks te ei pea pikaajalisel hooldusel olevate inimeste probleeme oluliseks,“ uurivad nad ministrilt.

Sotsiaaldemokraadid küsivad Kiigelt, kuidas peaksid käituma need inimesed, kes on kriisi tõttu jäänud sissetulekuta, aga keda kohalik omavalitsus ei aita hooldekodu koha eest tasumisel. „Kas inimväärikuse põhimõttega on kooskõlas olukord, kui lähedased hakkavad oma lähedasi nende tahte vastaselt hooldekodust oma kodudesse viima pelgalt seetõttu, et puudub raha,“ pärivad nad.

Sotsiaaldemokraadid on algatanud riigikogus ka eelnõu, mille üheks ettepanekuks on luua rahastusmudel, mis tagaks vajadusel pensioni eest koha hooldekodus.