Pensionärid ei pea uusi kaitsekulusid kinni maksma! Säästkem inimesi, kelle elutöö on tehtud ja kes on ka täna saadava pensioniga pahatihti toimetulekuraskustes.
Kurvastaval kombel on taaskord tõstnud pead pensionite indekseerimise lõpetamise ja indekseerimispõhimõtete muutmise ettepanekud, mis kõlasid korduvalt ka läinud aastal. Esimene laine oli mais, kui mõned koalitsioonipoliitikuid hakkasid selle mõttega mängima.
Kevade ja suve paiku rääkisid Parempoolsete juhid otsesõnu pensionite külmutamisest ja isegi kärpimisest ning sügise hakul sai indeksi ülevaatamise sõnumeid kuulda Eesti 200 tippudelt. Uskuge, see kõik mõjub vanemale põlvkonnale häirivalt, lausa hirmutavalt, kuigi taolised üleskutsed said koheselt eitava vastuse, seda eeskätt meie erakonna poolt.
Äsja pani sellele tundlikule teemale hagu alla Tööandjate Keskliit, leides, et riigi rahanduslikku seisu saab parandada kõige nõrgemate arvelt, ehk pensionitõusud tuleb ära jätta. Keskliidu juht Hando Sutter tõdes, et võrreldes kriisieelse ajaga, annavad kõige suurema osa riigi kogukulude kasvust sotsiaalkulud, mille kasv on olnud 31 protsenti ja tervishoius omakorda 17 protsenti. Ta osutas veel sellele, et maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud kulutused riigikaitsele on 12-protsendilise kasvuga alles neljandal-viiendal kohal. Julgen pidada seda küüniliseks ja lühinägelikuks vaatenurgaks.
Õnneks andis peaminister Kristen Michal valitsuse viimasel pressikonverentsil tööandjate ettepanekule ühemõttelise vastulöögi, öeldes, et ta pole pensionite indekseerimise peatamisega päri. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets kinnitas mõistagi sama.
Saan ka omalt poolt öelda, et valitsuses, kuhu meie erakond kuulub, ei lähe pensionite kallale minek läbi. Pensionite iga-aastane indekseerimine jätkub (see põhimõte on raiutud ka koalitsioonileppesse), mille tulemusena peaks keskmine vanaduspension kerkima 1. aprillil 814 euroni ja rahvapension 391 euroni.
Võib ju küsida, miks tuli tööandjate ideele kiiresti punast tuld näidata. Lühidalt peamistest põhjustest.
Eestis makstavad pensionid on niigi ühed Euroopa Liidu väiksemad ning päris suur osa pensionäre elab kas vaesuses või vaesusriskis.
Pensionite indekseerimine on enam kui paarkümmend aastat vana kokkulepe, mis peab tagama eakatele igal aastal kas suurema või väiksema (vahel ka päris pisikese) pensionilisa, et kompenseerida elukalliduse kasvu. Riik ei tohi vanemaealiste olukorda halvendada – see on meie kohus inimeste ees, kes on aidanud Eestit üles ehitada.
Tuletan külmutajatele ja kärpijatele meelde ka seda, et meie pensionärid osalevad Eesti kaitsevõime tugevdamises. Julgeolekumaks hakkab võtma tükikese ka nende sissetulekust, samuti tabasid või tabavad neid muud maksutõusud. Lisaks muutus põhimõte, et keskmine pension olgu maksuvaba.
Arvestatav osa eakaid võttis eelmisel aastal maksu-uudised leplikult vastu, aga kuskil on piir … Rohkem empaatiat, kulla tööandjad!
Ühiskonna sidususele ja kaitsetahtele, aga vanemate inimeste tervisele on parem, kui jutud pensioniraha kallale minekust saaksid lõpu. Pensionärid ei pea uusi kaitsekulusid kinni maksma! Säästkem inimesi, kelle elutöö on tehtud ja kes on ka täna saadava pensioniga pahatihti toimetulekuraskustes. Ärme tekita vaesust juurde.
Helmen Kütt: rohkem empaatiat, kulla tööandjad! Ja jätke pensionärid rahule