Eile õhtul läbis riigikogus teise lugemise eelnõu, mis toob Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi viimaste aastakümnete suurima muutuse  – 2023. aasta 1. juulil jõustuv hoolekandereform teeb hooldekodu abivajajatele kättesaadavaks ja astub suure sammu edasi koduteenuste pakkumisel.

„Reformi kandev mõte on inimkeskse ja väärika hoolekande võimaldamine kõigile, kes seda vajavad.  Õiged teenused peavad olema õigel ajal õiges kohas. Riik ja kohalikud omavalitsused tulevad senisest märksa suuremal määral inimeste teenistusse,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.  Järgmisel aastal eraldab riik reformi tarbeks 40 miljonit, 2024. aastal 57 miljonit ja aastal 2025 enam kui 60 miljonit eurot.

Eelnõu näeb ette, et alates juulist on hooldekodu koht pensioni eest hinnatud vajadusel tagatud. See vähendab Küti sõnul oluliselt lähedaste koormust, kes on pidanud hoolekodu arveid maksma ja aitab tööle tagasi need pere liikmed, kes on jäänud koju omastehooldajaks, kuna hooldekodu tasud on käinud üle jõu.

„See eelnõu ei suru inimesi hooldekodusse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht. Selleks, et võimalikult kaua kodus hakkama saada ja seal oma vanaduspõlve veeta, on vaja parandada koduhooldusteenuste kättesaadavust ja luua täiendavaid teenuseid. See mudel on parim inimesele ning odavam nii omavalitsustele kui ka riigile,“ rääkis Kütt. „Elukaare algus on meil  väga hästi toetatud ja see on õige. Aga elukaare viimast osa pole senini toetatud, mis on  olnud sotsiaaldemokraatide pikaajaline mure ja ka lubadus. Lõpuks ometi jõuab kauaoodatud pööre hoolekandesse. Liiga kaua on olnud see koorem olnud vaid abivajava inimese ja tema pereliikmete kanda. Riigi toel ja koos kohalike omavalitsustega saame nüüd ometi hoolekande  senistele valusatele kitsaskohale leevendust!“

Tegu on väga suure positiivse muutusega, mis kõige muu kõrval annab eakamatele inimestele kindlustunde ja hingerahu edasise ees. Meie seeniorid väärivad seda, et nad ei pea vanaduse pärast muretsema,“ lisas Kütt.

Hoolekandreformi käivitamises lepiti kokku suvel peetud valitsuskõnelustel –  sotsiaaldemokraatide jaoks oli see koalitsiooni minemise eeltingimus.