Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul tuleb Eesti tervishoidu vaevavad süsteemsed mured poliitilisel tasandil ära lahendada, sest vastasel juhul halveneb veelgi raviteenuse kättesaadavus ja koos sellega ka inimeste tervis.

„Riigikontrolli aruanded kirjeldavad valusalt ja ausalt meie tervishoiu olukorda. Selgelt joonistub välja, et olulisi otsuseid on liiga kaua edasi lükatud, mille eest vastutavad kõik riigikogus esindatud erakonnad, sest kõik on kandnud ka valitsusvastutust. Hädavajalikud otsused jäävad nüüd järgmise riigikogu koosseisu ja uue valitsuse teha,“ ütles Kütt tervishoiu tulevikku käsitleval arutelul.

Põhimõttelisi otsuseid meditsiini vallas langetati tema sõnul viimati tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski eestvedamisel 2017. aastal. Neist suurima mõjuga oli tervishoidu lisaraha toomine ehk mittetöötavate pensionäride eest haigekassale lisatoetuse maksmine riigi poolt. Tänu sellele saab haigekassa 2022. aastal juurde 190 miljonit eurot, mis on 21 protsenti kogu haigekassa tuludest. „Ilma selleta oleks pilt palju hullem. Ja kuidagi poleks toime tuldud ilma pandeemia ajal meditsiini suunatud täiendava rahata,“ lisas Kütt.

Rahanappuse kõrval on tervishoiutöötajate süvenevast puudusest saanud Eesti meditsiini teine keskne probleem. „Arstiabi järjekordade pikkus tekitab tulevikus suuremaid kulutusi, sest hiliselt avastatud haigus või ravile saamine võtab inimeselt elukvaliteedi ja töövõime, on halastamatu pere toimetulekule ning kogukulu tervishoiusüsteemile on suurem,“ tõdes Kütt.

Ta tõi murekohtadena välja ka regionaalsed lõhed ravi kättesaadavuse osas ja vanemaealiste piiratud juurdepääsu sõeluuringutele. „Kuidagi ei saa rahul olla, et tervena elatud aastate arv on langenud 57-le aastale.  Langenud on ka loodetav eluiga, mis on väga murettekitav,“ tõdes sotsiaalkomisjoni esimees.