aseesimees ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees leiab, et kõigepealt tuleks alustada töötavatele pensionäridele õigluse jalule seadmisest ja hooldekodude kohamaksu korrigeerimisest, mitte loopida arutult segaseid lubadusi pensionitõusust.
Kütt tõdeb, et Keskerakonna maha hõigatud pensionitõusust kuulis ja luges ta alles ajakirjandusest, kus erakonna endi poliitikute sõnavõtud ja väljaütlemised on seda kommenteerides väga erinevad.
“Ühed räägivad kiirest pensionitõusust aasta-kahe jooksul, kuid eile (teisipäeval – L.V) esitati pensionitõusu mõtet juba nelja aasta lõikes. Seega selgus, kuidas seda plaanitakse, puudub. Isiklikult arvan, et pensionitõusu kiirendatud tõusu eel peaks vaatama ja otsima lahenduse, kuidas neid seitset kuni kaheksat protsenti töötavaid pensionäre, kes on ebaõiglaselt maksustatud maksureformi käigus – saaks tegelikult õiglasemalt koheldud. Mina oleksin kindlasti eelistanud teistsugust süsteemi ja arvan, et nii rahandusminister kui ka sotsiaalkaitseminister oleksid pidanud sellise olukorra vältimiseks valitsuses alternatiivid lauale panema,” leiab Kütt.
“See, et maksureform aitas madalama sissetulekuga inimesti on tõsi, kuid töötavaid pensionäre see siiski karistas. Nüüd mõned faktid senise keskmise vanaduspensioni tõusu kohta. Selleks vaatame selle riigikogu koosseisu ajal keskmise vanaduspensioni tõusu: 2015. aastal oli keskmine vanaduspension 365 eurot, 2016. aastal 386 eurot; 2017. aastal 416 eurot ja alates 1. aprillist käesoleval aastal saab see olema 442 eurot, ehk tõus nelja aasta peale on keskmiselt 80 eurot. Seega, kui tempo selliselt jätkub, siis 2022 saab keskmine pension olema 537 eurot,” toob Kütt välja ning leiab, et saamaks aru, kas Keskerakond on alustanud ettevalmistust 2019. aasta riigikogu valimisteks või soovib tõsiselt eakate paremat toimetulekut arutada, tuleks siiski nende mõttest rohkem selgust saada.
“Veel kord, viga, mis tehti töötavate pensionäride korral, tuleks esmalt likvideerida ja teine väga oluline küsimus, mis on täna Eestis lahendamata, on eakate mure siis, kui nad vajavad hooldekodu teenust, kuid kohamaks kuus on nii kõrge, et ei pensioni ega laste võimalustega seda katta ei suudeta,” räägib Kütt. “Kas siin on lahenduseks niinimetatud hoolduskindlustus või muud võimalused, kuid oodata pole enam aega. Sellepärast ongi 6. märtsil riigikogu saalis riiklikult tähtsa küsimusena arutelu all dr Kai Saksa algatatud ja enam kui 1000 allkirja kogunud rahvaalgatus. Soovitakse otsida lahendusi, kuidas lahendada vanaduse see osa, kus hooldusvajadus kasvab suuremaks kui kodus abistamise võimalused on.”
Kütt tunnistab, et kui oleks valida, kas ühekordne erakorraline pensionitõus või eakatele inimetele ja nende peredele taskukohase ning inimlikuma hooldusteenuse loomine, siis valiks ta kindlasti viimase. “ on kindlasti valmis osalema kõikides aruteludes, mis puudutavad eakate toimetulekut.”