Riigikogus läbis täna esimese lugemise sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu, mis annab represseeritu staatuse  neile Siberis sündinud inimestele, kelle vanematel ei ole olnud võimalik pärast vabastamistõendi saamist kohe Eestisse naasta.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kinnitusel tagab eelnõu seadustamine 1950-ndatel aastatel Siberis sündinud lastele, kes nüüd on jõudnud soliidsesse ikka, represseeritutele ette nähtud hüved.

„See muudatus kaotab ebaõigluse ja toob ühtlasi inimestele hingerahu. Riigikogus on selge tahe kinnitada seadus, mille alusel loetakse edaspidi represseerituteks kõik need asumisel sündinud, kes naasid oma vanematega Eestisse viie aasta jooksul pärast vabanemisotsuse saamist,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kütt. „Inimestel olid erinevad põhjused, miks nad Eestisse minekut edasi lükkasid. Ei saa ju eeldada, et rasedad naised oleksid ette võtnud pika ja kurnava rongisõidu Siberist Eestisse.“

Harvad polnud ka need olukorrad, kus üks pere liige sai vabanemisotsuse, kuid teised, tihti ka abi vajavad täiskasvanud, jäid seda alles ootama. Sel juhul jäädi veel paigale, et pere saaks koos kodumaale naasta, lisas Kütt.

Okupatsioonirežiimi poolt represseeritud isiku seaduse muutmise algatas sotsiaalkomisjon MTÜ Siberis sündinud lapsed ettepanekul. Jõustumisajaks on planeeritud 2024. aasta 1. jaanuar, et riigieelarves saaks vajalike kuludega arvestada.

2022.aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460, neist 2064 on sündinud asumisel. Represseeritu toetus on alates 2023. aastast 292 eurot aastas, millele lisandub pensionisoodustus, mis on iga inimese puhul erineva suurusega.