Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt pöördus riigikogu juhatuse poole ettepanekuga kaaluda riigikogu laiema kõlapinnaga istungite puhul viipekeelse tõlketeenuse kasutamist, et vaegkuuljad saaksid parlamendis toimuvast paremini osa.

„Kroonviirusest tingitud eriolukord näitas selgelt, kui oluline on viipekeelse tõlketeenuse tagamine valitsuse pressikonverentsidel või riigikogus toimuvate oluliste ja suuremat huvi pakkuvate ettekannete ning debattide ajal. Paraku piirdus viipekeele kasutamine riigikogu istungitel vaid mõne üksiku korraga eelmisel kevadel. Viipekeelt kasutavad inimesed ootavad oma inforuumi laiendamist, et paremini ühiskonnaelust osa võtta. Alustada võiks sellest, kui viipekeelde saaksid tõlgitud riigikogu suures saalis toimuvad olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelud ja minna siis järk-järgult edasi,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonda kuuluv Kütt.

Samuti väärib tema sõnul kaalumist see, kui riigikogu komisjonide avalikud istungid saaksid edaspidi viipekeelde vahendatud. „Riigikogu peaks olema eeskujuks ligipääsetavuse tagamisel erivajadustega inimestele – juurdepääs teabele on üks osa sellest. Näiteks sotsiaalkomisjon on oma avalikud istungid minu ettepanekul ja kolleegide toetusel viipekeelse tõlkega varustanud,“ rääkis Kütt.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tagab, et neljapäeval riigikogus toimuva olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?” arutelu on varustatud viipekeelse tõlkega. Viipekeelt kasutavad inimesed saavad huvi korral jälgida 10. juuni istungit riigikogu kodulehe kaudu: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/

„Tõlkide töö saab sel korral tasutud saadikute kuluhüvitistest. Aga see küsimus vajab püsivat lahendust riigikogu juhatuse tasandil,“ lisas Kütt.