Tuleva aasta 1. juulist hakkab riik senise 19 euro asemel 85 eurose hambaravihüvitisega toetama neid, kellel on osaline või puuduv töövõime, samuti üle 63aastaseid ravikindlustatuid. Hea uudis on edastada ka rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele – nendelegi hüvitatav summa tõuseb 85 euroni aastas.

Täiskasvanutele, kes juba seitse aastat ilma igasuguse hüvitiseta toime on pidanud tulema, maksab haigekassa tulevast aastast kinni poole kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid esialgu mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et hüvitise aastaseid piirmäärasid tõstetaks järk-järgult.

Mitteametlikel andmetel on peaaegu hambutu iga kümnes ja välismaalastele võõras pilt hõredate hammastega eestlastest tahab kiiremas korras parandamist. Kuid loomulikult ei ole asi üksnes välises muljes. On ju ammu teada, et katkised hambad põhjustavad tõsiseid tüsistusi kuni südamehaigusteni välja.

Põhjalikum hambaravi lööb paljude rahakoti pihta niivõrd tõsiselt, et seda lükatakse rahapuudusel alailma edasi. Igaüks peab jõudma arstile. Kuid siin ei ole manitsemisest ja näpuviibutamisest kasu – kui raha lihtsalt ei ole, jääb ära ka arstilkäik valutava hambaga, profülaktikast kõnelemata. Siin oligi riigil ülim aeg rahvale appi tulla – igaüks peab saama oma suu tervise kaardistatud ja selle alusel ka ravitud.

Kuigi alla 19aastastele on riik hambaravi seni täies mahus hüvitanud, paneb statistika laste korralises kontrollis käimise kohta tõsiselt muretsema. Näiteks 12aastastest lastest ei külastanud 2013. aastal kordagi hambaarsti tervenisti kolmandik. Täiskasvanute seas pole olukord sugugi rõõmustavam – kaugelt alla poole Eesti elanikkonnast jõudis möödunud aastal hambaarsti visiidile.

Väikeste, kuid meelekindlate sammude haaval proovime jõuda selleni, et eestlase kuvand ei ole suud kriipsuks suruv pahur kodanik. Tervete hammastega kasvab enesekindlus ja teadmine, et suus on kõik korras, annab loodetavasti küllalt põhjust naeratamiseks.

Allikas: Õhtuleht