Riigikogu arutas täna sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärgiks oli lõpetada ära ülekohus, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud ema või isa saab haigestunud lapsega koju jäädes hüvitist vaid alampalga pealt. Kuigivõimuliidu poliitikutel polnud ühtegi sisulist vastuargumenti, lükkasid nad eelnõu tagasi.

„Kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Vanemat, kes naaseb pärast vanemapalga lõppemist tööle, ootab haige lapsega hoolduslehte võttes halb üllatus – talle makstakse hüvitist alla miinimumpalga. See juhtub just ajal, kui laps alles kohaneb lasteaiaga ja haigestumisi tuleb rohkem ette. Kui väikelaps on pidevalt haige, siis on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja kas haigus- või hoolduslehte,“ märkis eelnõu kaitsnud Heljo Pikhof.

Tema sõnul pingutavad sotsiaaldemokraadid edasi selle nimel, et väikelastega perede majanduslik toimetulek paraneks. „Hoolduslehe õiglane kompenseerimise teemat ei tohi laualt maha pühkida. Väikelastega pered väärivad õiglast kohtlemist. Meenutan, et  2019. aastal tunnistas minister Tanel Kiik, et tänane kord on ajale jalgu jäänud. Ka sotsiaalminister Signe Riisalo on pidanud õigeks vähendada naiste haavatavust nii materiaalses kui tööturule naasmise riskide mõttes,“ ütles Pikhof.

Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku, siis vanemahüvitist ei maksustata ja arvestuse aluseks on miinimumpalk. Ravikindlustuse seadusele tehtud muudatus nägi ette, et hooldushüvitist makstakse vanemahüvitise järgi või kui lapsepuhkusel viibinu on vanemapalgale lisaks teeninud suuremat  tulu, siis selle pealt.