Sotsiaaldemokraadid esitasid üürisuhteid reguleerivale seaduseelnõule muudatusettepanekud, millest esimene kaitseb töö kaotanud üürnikke huvisid ja teine kaotab eelnõust sätte, mis annaks üürileandjale õiguse nõuda üürnikult korteri remondi tegemist.

„Soovime võlaõigusseadust täiendada punktiga, mis võimaldab töö kaotanud ja raskesse majanduslikku olukorda sattunud inimesel eluruumi üürilepingust erakorraliselt lahti öelda. Sellest tuleb küll 30 päeva ette teatada, mis on ka üürileandja huvides, kes saab hakata uut üürnikku otsima,“ ütles õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof. Sarnane regulatsioon kehtib näiteks Luksemburgis.

Pikhofi sõnul on tähtajalise üürilepingu varasema lõpetamise alused praegu üürniku jaoks väga jäigad. Seadus peab mõjuvaks põhjuseks vaid seda, kui üürileandja süül ei ole võimalik korterit kasutada või on eluruumid sellises seisukorras, et seal elamine ohustab inimese tervist.

Sotsiaaldemokraatide teine muudatusettepanek tühistab ära kavandatud täienduse, mis andnuks üürileandjale õiguse kirjutada üürilepingu sõlmimisel sinna nõue, et pärast lepingu lõppemist teeb üürnik korteris remondi või maksab kinni remondikulud, selgitas Pikhof.

„Näiteks oleks saanud nõuda lagede ja seinte värvimist, tapeedi vahetamist, täkete pahteldamist seintelt või siis nende tööde tegemisega seotud kulude hüvitamist. Selline nõue muudaks aga üüri mõtte ja sisu küsitavaks ning tooks ilmselt tulevikus kaasa ka mahukad kohtuvaidlused,“ rääkis Pikhof. „Seega peab jõusse jääma tänane põhimõte, et üürnik ei vastuta hariliku kulumise ja muutuste eest, mis elamisega kaasnevad. Tavapärase kulumise katab ju ära makstav üür.“

Kuigi eelnõu järgi rakendub remonttööde tegemise kohustus juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud, siis praktikas on üürilepingu koostajaks enamasti üürileandja. Üürnikud võivad endale teadmatusest võtta majanduslikult rasked kohustused, millega nad ei ole arvestanud, lisas Pikhof.