Sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof avaldas riigikogu kõnetoolist lootust, et hoolimata Ukraina sõjast ja ühiskonnas valitsevatest erimeelsustest möödub 9. mai tähistamine Eestis rahumeelselt.

„See seadus annab sõnumi, et Eesti riik on valmis otsustavalt käituma nendega, kes toetavad Venemaa agressiooni ja õhutavad sõda. See seadus annab selge sõnumi, et vaenulike sümbolite avalik eksponeerimine võrdub toetusavaldusega Ukrainas toime pandud julmustele ja inimsusevastaste kuritegudele, et sellise sümboolika provotseeriv kasutamine on Eesti riigi vastu suunatud tegevus,“ ütles Pikhof enne agressioonisümboleid keelustava seaduse kinnitamist.

„Usun ja loodan, et 9. mai tuleb rahumeelne ja vaoshoitud nii Tallinnas kaitseväe kalmistul kui Ida-Virumaa linnades, kus on traditsiooniliselt 9. maid tähistatud. Loodetavasti ei pea politsei sel päeval kinni pidama isikuid, kes vaenu õhutavad ja rahutusi korraldavad,“ märkis Pikhof. Tema sõnul loob selleks hea eelduse tõsiasi, et pärast sõja algust on teada imevähe juhtumeid, kus vaenulikku sõjasümboolikat on avalikku ruumi toodud. Lisaks peaks võimalikke provokaatoreid ja kremlimeelseid tegelasi tagasi hoidma karistusseadustiku uued sätted.

„Kahtlemata on politsei 9. mail oma ülesannete kõrgusel. Vajadusel Eesti riik kehtestab end. Eesti riik näitab samas oma tugevust sellega, et soovijad võivad minna rahumeeli näiteks pronkssõduri juurde lilli ja küünlaid viima, oma sugulasi mälestama,“ lisas Pikhof.

Pikhof avaldas kahetsust selle üle, et seadusesse ei jõudnud seal algselt olnud nn vihakõne paragrahv, mis oleks keelustanud sõnalise vaenu ja ka sõja õhutamise.