Sotsiaaldemokraadid tegid täna riigikogus ettepaneku katkestada päästeseaduse ja relvaseaduse eelnõu arutelu, kuna seal on lahendamata inimeste terviseandmete töötlemise ja isikuandmete kaitsmisega seotud ohud.

„See iseenesest vajalik eelnõu kätkeb endas suurt aga, üht põhimõttelist muudatust, mis sisuliselt avab terviseandmed vabatahtlikele, kes on abiks kriisitelefonile 1247 vastamisel. Sealt edasi võivad aga delikaatsed isikuandmed jõuda nendeni, kes kriisitelefonile helistavad,“ ütles õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof.

Pikhof pidas kahetsusväärseks eelnõu sätet, mis annab kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel vabatahtlikele õiguse pärida „arvatava kriisiolukorras kannatanu“ kohta andmeid tervise infosüsteemist.

„Ma ei pea õigeks muuta toimivat süsteemi, kus inimene ise otsustab, kellele ta soovib teada anda oma terviseandmetest ja haiglas olekust. Digiloos on igaühel võimalus eelnevalt määrata nn kontaktisik juhtumiteks, kui ta ise rääkida ei saa. Me ei ela ju riigis, kus sa prügikasti välja viies tundud kahtlane, sind nabitakse kinni ja paigutatakse kusagile tervishoiuasutusse,“ lausus Pikhof.

Tema sõnul ei taga eelnõu, et info inimese terviseandmete või selle kohta, millises haiglas ta parasjagu viibib, ei jõuaks laiema ringi inimesteni. „Kuidas häirekeskuse vabatahtlik teab, et helistajaks pole näiteks inimese tööandja või mis veel hullem – isik, kellele kohus on määranud lähenemiskeelu,“ lisas Pikhof. Helistamisel piisab vaid sellest, kui küsijad teavad nimesid ja isikukoode.

Pikhofi väitel ei tähenda probleemi väljatoomine seda, et riigikogu opositsioon ei usaldaks vabatahtlikke. “Vastupidi. Sotsiaaldemokraatide nimel tänan vabatahtlikke eriolukorras tehtava ennastsalgava töö eest,” lisas ta.

„Aga selleks, et tagada isikuandmete kaitse ja välistada terviseandmete kuritarvitamise võimalus, tulnuks selle eelnõuga veel tööd teha ja leida tasakaal. Inimeste põhiõigusi ei tohi riivata,“ kinnitas Pikhof.

Koalitsioonisaadikute häältega saatis riigikogu eelnõu kolmandale lugemisele.