„Laste võimalus osaleda huvitegevuses peab olema neile sama hea kui põhiõigus, mitte luksuskaup,“ kommenteeris riigikogu liige Heljo Pikhof täna parlamendi kultuurikomisjonis toimunud arutelu sügisel rakenduva huvitegevuse toetussüsteemi üle, mille kaudu hakatakse iga-aastaselt jagama üle 14 miljoni euro.

Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et ligi 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud.

Regulaarselt osaleb huvitegevuses – sõltuvalt omavalitsusest – 30-60 protsenti lastest, kuigi tegelikult peaksid saama käia trennis või huviringis kõik lapsed, rõhutas sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof, kelle sõnul tähendab see huvitegevusest kõrvale jäänud lastele teiste eakaaslastega võrreldes kitsamat silmaringi, vähemaid oskusi ja lõppkokkuvõttes kehvemat toimetulemist iseseisvas elus.

„Noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmine, mida parlament peagi arutama hakkab, loob aluse noorte huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks ning erilise tähelepanu all on kolm valdkonda – kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused,“ loetles Pikhof.

Riik hakkab huvitegevust toetama septembrist, tänavu on selleks 6 miljonit ja alates järgmisest jaanuarist üle 14 miljoni euro aastas.

„Oluline on huvitegevuse täiendava rahastamise puhul just vajaduspõhine lähenemine, kus omavalitsus saab panustada sinna, kus selleks on kõige suurem vajadus, olgu selleks täiendav koolibussi ring või uue huviringi ja trenni avamine,“ rõhutas Pikhof.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi töötas välja Kultuuriministeerium, selle rakendajaks jääb Haridus- ja Teadusministeerium. Riigikogus tuleb seaduseelnõu esimesele lugemisele jaanuari lõpus.

Huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni loomine tuleneb koalitsioonileppest, lähemalt saab selle kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Allikas: SDE