Eesti rahvas on töökas. See palju korratud tõdemus pole mingi müüt: tüüpiline eestlane, kellele luterlik töömoraal on ajast aega omane olnud, on tõepoolest töökas ja kohusetundlik. Meie inimesed teevad võrdluses teiste Euroopa riikide elanikega keskmisest enam nii tööpäevi kui ka töötunde, kirjutab Riigikogu liige Heljo Pikhof Virumaa Teatajas.
Ajaliselt töötatakse rohkem Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris ja Poolas ning vähem Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD uuringu kohaselt töötati 2018. aastal Eestis keskmiselt 1748 tundi, Lätis 1699 ja Soomes 1555 tundi töötaja kohta.
Töömurdmisel on ka omad varjuküljed. Me kõik teame arvukalt lugusid tööstressi laastavast mõjust ja sellest, kuidas liigse rassimise tõttu on inimesed rikkunud oma tervise. Surnuks töötamine ei ole auasi või kangelastegu. Ülemäärane tööelule pühendumine on sageli põhjuseks, miks peresuhted kiiva kisuvad.
Lisaks torkab Eesti silma oma väheste riigipühade arvuga. Kui Eestis on kümme riigipüha, millega kaasneb vaba päev, siis Soomes on selliseid pühi 13 ning Slovakkias 15. Euroopa Liidu maade keskmine on 12.
Tasustatud vabade päevade arv aastas sõltub omakorda konkreetse aasta kalendrist. Vähem saab puhata siis, kui mõni riigipüha on langenud nädalavahetusele. Tänavu on meid eriti “õnnistatud”: 2022. aastal on lausa viis muidu vaba päeva tähendavat püha – 1. jaanuar, 1. mai, 20. august, jõululaupäev ja esimene jõulupüha – sattunud kas laupäevale või pühapäevale.
Sellest, et meie tööinimesed väärivad rohkem puhkepäevi, on Eesti poliitikas räägitud aastaid. Üle pika aja on põhjust olla lootusrikas. 15. märtsil läbis riigikogus esimese lugemise meie algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on anda inimestele nädalavahetusele langenud rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev.
Ajal, mil nii Euroopas kui ka meil räägitakse üha enam neljapäevasest töönädalast ja kuuetunnisest tööpäevast, millega osa tööandjaid on ka praktikas kaasa läinud, tuleb alustada kõige lihtsamast. Mõne nädalavahetuse pikendamine ei ohusta kuidagi meie SKP-d, pigem võib mõju olla positiivne. Euroopas tehtud töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos.
Oleme veendunud selles, et lisapuhkepäevadest võidab kogu ühiskond. Asja kasuks räägib peaasjalikult see, et inimesed on üldjuhul õnnelikumad ja tervemad siis, kui nad on puhanud ning nende töö- ja eraelu on tasakaalus. Mida rohkem on vaba aega, seda rohkem on võimalusi olla koos lähedastega, midagi koos lastega ette võtta, sportida ja looduses viibida, käia teatris ja muuseumis. Ja veel – pärast kurnavat kriisiaega ning Ukraina sõjast tingitud üleelamisi vajavad inimesed hingetõmbeaega juurde.