Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kutsus täna riigikogus otsima paremat lahendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö edasisele korraldamisele, mis eeldab haridusministeeriumi esitatud eelnõu olulist ringitegemist.

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

Riigi, kellele kuulub praegu 18 nn HEV-laste kooli, kohustusi ja vastutust ei saa nii tõtakalt omavalitsustele üle anda, leidis Pikhof. Tema sõnul ei taga omavalitsustele ette nähtud raha seda, et hariduslike erivajadustega laste õpetamine läheb alati headesse kätesse. „Kõige tähtsamad on siin laste huvid.  Mitte mingil juhul ei tohiks kannatada koolitöö sisuline pool ega hariduslike erivajaduste õpilaste haridustase,“ lausus Pikhof.

„Pean mõistlikuks, et me arutame nii olulist küsimust veel põhjalikult. Leian, et neli üleriigilist, kuhu käivad lapsed üle Eesti, peaksid jääma edasi riigile, kujunema kompetentsikeskusteks ning toetama tulevikus omavalitsusi seoses hariduslike erivajaduste õpilaste õpetamisega,“ märkis Pikhof. „Haridus-ja teadusminister Mailis Reps on olnud avatud suhtumisega ja koostöövalmis. See annab lootust, et me jõuame parema lahenduseni.“

Neljas nn üleriigilisises koolis õpivad eeskätt raskemate erivajadustega õpilased – lapsed, kelle on nägemis-, kuulmis -või  liikumispuue või kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus. Samuti on nad mõeldud raskete psüühikahäirete ning tundeelu- ja käitumishäiretega ning  toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele lastele.