Maailm ei ela enam Adam Smithi aegses külaühiskonnas. Globaalses suurjõudude mõõduvõtmises turg paljuski ei toimi. Kõik edukad riigid rakendavad ettevõtluspoliitikat, saamaks täiendavaid töökohti, tehnoloogiat ja kasvatamaks eksporti. Eesti on sellest lõppude lõpuks aru saanud.
Samost ja Aaspõllu hakivad teravalt Eesti poliitikat. Olen nendega enamasti üsna ühel meelel. Kuni üle-eelmise pühapäevani, mil nad sarjasid riigi suurinvesteeringute soodustamise kava. Et jäetagu nii see kui ka tulumaksustamine ära ja las ettevõtjad ise otsustavad oma raha üle.
Riigid on läbi aegade ettevõtlust korraldanud: maksustanud järjel olijaid ja toetanud uute harude väljaarendamist. Ehitanud taristut, andmaks ligipääsu ressurssidele ja turgudele, ning kehtestanud tolle, et hoida konkurente eemal ja lasta kodumaisel tööstusel kasvada. Tuginud strateegilise sihiseade, soodsate laenude ning teadus- ja arendustööga. Külma sõja aegsed suurriikide hiiglaslikud militaartellimused sünnitasid enamiku praegusest tehnoloogiast alates kilpidest ja lõpetades internetiga. See aeg on nüüd tagasi.
Aga innovatsiooniks on võimalusi ka väikestel. Imeväikesest, Eesti valla mõõtu (160 km2, 39 000 elanikku) agraarsest Liechtensteinist sai poole sajandiga tööstusmaa, kust pärit maailmafirmad Hüti ja Ivoclar. Liechtensteini valitsus on koos ettevõtetega loonud suurepärase majanduskeskkonna, toetanud arendusi ja haridust. Tulemus? Elaniku kohta Eestist ligi seitse korda enam eksporti ja priskelt positiivne kaubandusbilanss. Ah et mis viga rikkurriikide kõrval edukas olla?
Kaugel-kaugel keset India ookeani asuv kahe Hiiumaa suurune, kuid tihedama (seal elab 1,3 miljonit elanikku) ja kirjuma rahvastikuga Mauritius hakkas 1960ndatel oma suhkrumajandust restruktureerima. Peaminister kutsus töösturid laua taha ja pakkus neile soodsaid laene. Riik lõi eksporttootmise tsoonid ja toetas ekspordifirmade loomist. Käima tõmmati ka turism ja hiljem raviteenused. Tulemus? SKT elaniku kohta (ostupariteedi järgi) kasvatati 1960. aasta 600-lt dollarit 2023. aastaks 26 588-le (u 2/3 Eesti tasemest). Seda igasuguse välistoetuseta.
Järeldused. Edu tagab toimiv riik ja majanduse nutikas planeerimine. Eesmärgid peavad arvestama muutuvat keskkonda, olema ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Teostuse tagab ametnike professionaalsus ja võime kapitalistidega läbi rääkida, aga ka patriotism ja korruptsioonist hoidumine.
Eestis takistab tööstuspoliitikat ametkondlik egoism. Igal ministeeriumil on «oma» arendusrahastu, nii et kokku on üle 200 arendusmeetme. Sellest müriaadist ei suuda ka kõige võimekamad läbi närida, vähestel ettevõtjatel on sellest kasu ja tohutu ressurss läheb nende pudinate administreerimisele.
Et maavalitsused kaotati, sõltub praegune arendustöö oma projektipõhises hektilisuses liialt üksikisikutest. Vaja on märksa süsteemsemat ja suutlikumat eestvedamist.