Tallinna sotsiaaldemokraatlikud naised Eesti suurimast feministlikust organisatsioonist Naiskogu Kadri korraldavad täna – ülemaailmsel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval traditsioonilise protestiseisaku.
Küünaldega inimesed kogunevad kell 18 Tallinnas Tammsaare parki, et juhtida tähelepanu sellele, et naistevastane vägivald on jätkuvalt tõsine probleem kogu maailmas. Ühtlasi kutsuvad kadrid süütama küünal oma kodu aknal, et näidata hoolimist vägivalla ohvritest. Ürituse tunnusvärviks on oranž, mida kandes on samuti võimalik näidata oma teadlikkust ning solidaarsust.
“Seisame, et mälestada tapetud naisi ja näidata solidaarsust vägivalla ohvritega. Me ei pööra pead kõrvale ja meil ei ole teist ükskõik,” ütles Naiskogu Kadri Tallinna piirkonna juht Karin Paulus. „Oleme aastaid püüdnud teadvustada, et vägivalda ei pea taluma. Õnneks on hakatud enam aduma, et abikaasat lüüa, veebitsi endist partnerit kimbutada või jälitada ei ole normaalne. Siiski on naiste vastu suunatud vägivald globaalselt epideemiline. Järgneval aastal tahame erilist tähelepanu pöörata puuetega naistele, kelle häält praktiliselt ei kuulegi. Näiteks Eesti hooldekodudes on viimastel aastatel paljastunud võikaid juhtumeid, kus need, kes peaks inimesi aitama, tegelevad hoopis väärkohtlemisega. Seda ei saa seda enam taluda!,“ lisas Paulus.
Samuti rõhutavad naised nõusolekuseaduse kiire vastuvõtmise vajadust, sest seksuaalne enesemääramisõigus on osa isikuvabadusest. “Nõusolekupõhine käsitlus arvestab teaduspõhiste teadmistega, et seksuaalvägivalla ohvrid võivad reageerida erinevalt, näiteks tardumise või “sõbrunemisega” (vähendamaks tõsisemate vigastuste tekitamist), et end päästa. Samuti arvestatakse, et tahtevastase suguühe korral on vägivallatunnused sageli nähtamatud,“ sõnas Naiskogu Kadri juhatuse liige Ann Kraak.
ÜRO hinnangul on 736 miljonit naist – peaaegu iga kolmas – vähemalt korra elus kogenud vägivalda. Sellele lisandub sage seksuaalne ahistamine. Rohkem kui 640 miljonit 15-aastast ja vanemat naist (26%) on kannatanud lähisuhtevägivalla all. 2022. aastal tapsid elukaaslased või teised pereliikmed maailmas umbes 48 800 naist ja tüdrukut. Kaitsetumad on vaesemad, kel on vähem võimalusi vägivaldsest suhtest või töökeskkonnast lahkuda. Samuti on löögi all teismelised. Uuringud viitavad, et eriti haavatavad on puuetega naised. Vägivalda kogenud naised kannatavad sagedamini depressiooni, ärevuse ning muude tervisemurede käes.
Mullu registreeriti Eestis kokku 731 seksuaalkuritegu (kasv 19%), sealhulgas 191 vägistamist. Alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul keskmine vanus oli 12 ning 88% ohvritest olid tüdrukud. Noorim kannatanu oli üheaastane. Ründe tagajärjel suri 3 naist. Registreeriti 204 ahistava jälitamise kuritegu, põhiliselt on ahistajaks endine abikaasa või partner. 91% oli ohvriks naine. Korduvalt on rikutud viimastel aastatel ka lähenemiskeeldu. Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu – kõigist ohvritest oli naisi ja tüdrukuid 79%. Kasvas inimkaubandus. Registreeritud 84 inimkaubandusega seotud kuriteost oli 34 sooritatud alaealise suhtes.