Valitsus kiitis täna heaks plaani riiklike e-teenuste põhjalikuks uuenduskuuriks. Avalikud teenused muudetakse kasutajasõbralikumaks ja automaatselt käivituvateks sündmusteenusteks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et peamised erinevused võrreldes praeguste riiklike e-teenustega on uute avalike teenuste automaatne toimimine ja kasutajakesksus. „Riiklike e-teenuste loomise esimene etapp seisnes süsteemide omavahel suhtlema panemises. Oleme täna astunud suure sammu edasi. Aeg on muuta riiklike e-teenuste kasutajakogemus kaasaegseks,“ sõnas Tammist.
Sündmusteenuse all mõistetakse riiklikku e-teenust, mis käivitub automaatselt vastavalt inimese elus toimuvatele sündmustele. Sellised sündmused on näiteks lapse sünd, elukoha- või nimevahetus, maja ehitamine või pensionile jäämine. Uusi teenuseid osutatakse riigi poolt viisil, mil inimene saab vajalikud tegevused tehtud ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt. Sündmuspõhised teenused tuletavad ise kodanikule tema õigusi ja kohustusi meelde.
„Riiklike e-teenuste uuendamine on minu ametiaja algusest peale olnud üks mu peamisi eesmärke. Sündmusteenuste loomine on suur arenguhüpe avalike e-teenuste kasutajakogemuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Soovin esimese sündmusteenuse tuua inimesteni juba järgmise aasta alguses ning veel seitse uut teenust järk-järgult,“ kommenteeris Tammist sündmusteenuste kodanikeni jõudmist.
Üks kõige esimesi riiklikke sündmusteenused saab olema seotud lapse sünniga. „Uuenduskuuri läbinud riiklikes teenustes käivitab haiglas lapse sünni registreerimine teenuste ahela, kus lapsele antakse seejärel automaatselt tervisekindlustus ja määratakse riiklik lastetoetus,“ rääkis Tammist.
Kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks muudetakse ka ettevõtjatele suunatud avalikud teenused. Ettevõtted läbivad oma tegevuses üldiselt sarnaseid sündmusi nagu ettevõtte asutamine, investeeringu kaasamine või töötaja värbamine. Majandusministeerium on sarnaselt kodanikele loodavatele teenustele pannud ka firmade jaoks paika võtmesündmused, mis äritegevuseks vajalikke teenuseid ise käivitavad. Sündmusteenused saavad oluliselt vähendada ettevõtja halduskoormust riigiga suhtlemisel.
Avalike teenuste ümberkujundamine on osa Eesti infoühiskonna arendamisest. Novembri alguses kiitis valitsus heaks uuendatud riikliku arengukava ja küberturvalisuse strateegia. Infoühiskonna arengukava peamiste sihtide seas on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest.
Seotud lood: