Käesoleva aasta märgilised poliitsündmused räägivad üheselt ja selgelt, et Eesti rahvas usaldab sotsiaaldemokraate ning meie väärtustel põhinevat poliitikat. Poliitikat, mis seab esikohale tööinimese, lastega pered, tasakaalustatud piirkondliku arengu ja kindlustunde loomise.
See kõik kajastub ka praegu viimast lihvi saavas koalitsioonilepingus, mida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu reedel arutama hakkab. Kahtlemata ei kajastu leppes kõik meie ambitsioonid, kuid kuuldu põhjal saan kinnitada, et muidu Exceli-põhiseks kujuneda võinud dokumendile lisandus inimlik mõõde.
Laenugarantii noortele peredele
Põhiküsimuseks kujuneb loomulikult riigikaitsemaks, mille kehtestamise vajalikusest on Lauri Läänemets rääkinud vähemalt aasta. Eelmine valitsus üritus seda muudesse maksudesse “ära peita”, kuid olen seisukohal, et ka ebameeldivatest asjadest – maksutõus seda kahtlemata on -, tuleb rääkida otse ja avatult. Just sotsiaaldemokraatide algatusel ei jää Eesti riigi julgeoleku kindlustamiseks vajaminev koormis ainult eraisikute õlgadele. On õiglane, et oma osa annavad ka ettevõtted.
Oponendid üritasid intriigi tekitada sõnumitega, nagu läheks uus valitsus pensionide kallale. Parempoolsed erakonnad võisid ju seda mõtet isekeskis veeretada, kuid meie delegatsiooni liikmed lõid selle palli kindla käega maha. Iga-aastane pensionitõus 1. aprillil oli, on ja jääb!
Sotsiaaldemokraadid ei ole kärpeusku, kuid praegust olukorda hinnates mööname, et teatud määral peab püksirihma pingutama. Seisame selle eest, et kärped ei tabaks nõrgemat osa ühiskonnast, vaid eeskätt vähendaksime üleliigset bürokraatiat ja dubleerimist.
Selge on see, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna positsioon poliitmaastikul on käesoleva aasta jooksul märgatavalt tugevnenud ja mõistagi saavad meie prioriteedid seetõttu laiema kandepinna ka riiklikul tasandil. Meie Riigikogu fraktsioon alustas praegust koosseisu üheksaliikmelisena, kuid meie read on täienenud viie saadiku võrra ehk kokku on meid 14, mis teeb meist parlamendis suuruselt teise jõu. Olgu veel lisatud, et meil on mõttekaaslasi ka nende saadikute hulgas, kes ei ole end (veel) ühegi erakonnaga sidunud.
Leian, et sotsiaaldemokraatide läbirääkimiste delegatsiooni sõnastatud fookusteemad kodu, töökohad ja kindlustunne kannavad endas just neid väärtusi, mis on turbulentsetel aegadel tagaplaanile jäänud. Julgeoleku tagamise kõrval tuleb samaväärse õhinaga seista ka meie oma inimeste toimetuleku eest. Ütles ju ka Kristen Michal mõni aeg tagasi antud intervjuus, et Eesti peaks olema tore koht, kus lapsi kasvatada.
Teema on äärmiselt oluline, sest värske prognoosi kohaselt võib tänavu Eestis sündida vähem kui 10 000 last. Olen veendunud, et soov lapsi saada, on jätkuvalt noortes peredes olemas, kuid ebakindlus tuleviku ees sunnib niivõrd vastutusrikast otsust edasi lükkama. Südamest loodan, et tulevane peaminister jääb oma sõnadele kindlaks ja pöörab rahanduspoliitika kujundamisel tähelepanu ka vähemteenivatele inimestele ja lastega peredele. Jõukamad on tulumaksureformi näol juba oma kingikoti kätte saanud.
Hästitasustatud töökohad kõikjale Eestisse
Eesti rahva püsima jäämise huvides on väga olulisel kohal tasakaalustatud regionaalpoliitika, mis tähendab, et kõikjal Eestis peab olema väärikas elada – nn Robin Hoodi seadus kasvatab vaesemate omavalitsuste tulubaasi ja viib meid sellele lähemale -, kuid lisatuge väärivad kindlasti väikelinnade ja maapiirkondade elanikud. Meie üheks südameasjaks on tegeleda oma kodu kättesaadavuse tagamisega – see hõlmab endas nii üürielamute programmiga jätkamist, et varustada vajalikud spetsialistid nagu õpetajad, politseinikud ja arstid elamispinnaga, aga ka laenugarantiide jm tagamisega noortele peredele.
Soovime tagada, et inimesed oleks töökoha leidmisel vabad liikuma vajadusel nii linna kui ka maale. Kagu-Eestist valitud saadikuna on minule eriti oluline, et inimesed ei käiks meil mitte ainult suvitamas, vaid seoksid end piirkonnaga tihedamalt. Kodu kättesaadavuse küsimusega on otseselt seotud ka uute hästitasustatud töökohtade loomine üle Eesti koostöös ettevõtjatega. Selleks tuleb välja töötada raamistik regionaalselt õiglaste suurinvesteeringute toetuste eraldamiseks ja roheenergia kiiremaks kasutuselevõtuks, mis tagab soodsamad elektriarved nii majapidamistele kui ka ettevõtetele.