Oli äärmiselt tänuväärne, et endine tippkorvpallur ja praegune rahvasaadik Tanel Tein võttis riigikogus vedada tähtsa riikliku küsimuse ja toimus arutelu «Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma». Fookuses olid võimalused kaasata spordivaldkonda eraraha.
Sisutihedas mõttevahetuses läks mulle hinge samuti Lõuna-Eestist valitud saadiku Igor Taro meenutus lapsepõlvest, kus ta avalikult tunnistas, et tal ei olnud spordiga kõige paremad suhted. Kehalise kasvatuse õpetaja, endine Võru meeskonna tippvõrkpallur Argo Käpa, selle asemel et tänitada, leppis Igoriga kokku järgnevas: noormees kulutab spordile seitse kuni kaheksa korda rohkem aega, kui näevad ette kohustuslikud koolitunnid, ja tunnistusele on garanteeritud hinne viis.
Kui Igor Taro käis kergejõustikutrennis Võrus, harjutasin mina sama ala Raimond Lutsu juures Valgas. Ka mul on põhjust kasutada ainult ülivõrdeid ning tunnen uhkust, et treenisin koos hilisema odaviskeässa Magnus Kirdiga. Julgen väita, et spordil on inimese kujunemisloos äärmiselt oluline roll.
Kui rääkida spordivaldkonnast Valga näitel, siis kahjuks nii rõõmsates toonides jätkata ei saa. Riigikogu liikmena olen käinud mööda Eestit väljasõitudel ja tahes-tahtmata võrdlen paljusid asju just Valgaga. Olen näiteks positiivselt kade Kärdla (3000 elanikku) inimeste peale, kelle kasutada on moodne spordihoone koos kahe jalgpalliväljakuga.
15 000 elanikuga Valgal aga millegi võrdväärsega hoobelda ei ole. Kuus aastat tagasi ostis vald Jaanikese motokeskuse, kus saaks aga teha praegusega võrreldes palju enamat. Ujula meil küll on, kuid spaamõnusid käivad inimesed nautimas valdavalt Tõrvas.
Samuti pole Valgal tugevat esindusvõistkonda. Kui Võrus teeb suuri tegusid kohalik võrkpallimeeskond ja Põlvat hoiab spordikaardil käsipall, siis Valga inimestel ei olegi kellelegi kaasa elada. Esiletõstmist väärivad küll maadlejad, kuid paraku ei ole tegemist alaga, millele saaksid kohalikud inimesed igal nädalal kaasa elada.
Minu hinnangul ei ole Valga vallajuhid piisavalt pingutanud sporditaristu investeeringute ega ka spordielu elavdamise nimel. Tean, et näiteks Rae vallas on kohalik spordisari ülipopulaarne ja kogukonda ühendab sportmängude kaudu ka Tõrva vald. Külastasin huvi pärast Valga Spordi veebilehte ja rubriigile «Kalender» klikates avanes murettekitav vaatepilt. Selle aasta ürituste nimekirjas oli sel hetkel ainult neli üritust: kaks märtsis ja kaks aprillis. Jääb mulje, et Valga vallajuhtidel puudub visioon spordielu tulevikust.
Vähim, mida kohalikul tasandil teha saame, on seista selle eest, et meie lastel tekiks varakult liikumisharjumused. Liikumisaktiivsus Eestis on väga madal. Maailma terviseorganisatsioon WHO soovitab noortele ühte tundi päevas ja täiskasvanutele kahte ja poolt tundi mõõdukat või isegi nahka märjaks ajavat liikumist nädalas. 2021. aastal liikus niimoodi ainult veerand Eesti 7–17-aastastest ja alla kümne protsendi täisealisi.
Tegevusetusel on ka tulemus. Teismeeaks on ülekaalus iga neljas poiss ja 15 protsenti tüdrukuid. 15–69-aastastest on ülekaalus 60 protsenti eestimaalastest ja 24 protsenti on rasvunud. Ainult kolmandik üle 65-aastastest liigub rohkem kui mõnel korral kuus.
Liikuvale eluviisile pannakse alus lasteaias. Seega teen ettepaneku, et Valga võiks võtta eesmärgiks olla oma lasteaedadega sportimisharjumuste poolest ülejäänud Eestile eeskujuks. Küll siis sirguvad meil uued Alfred Neulandid, Magnus Kirdid, Grete Udrased ja Tanel Visnapid.
Ester Karuse: spordil on noore inimese kujunemisel oluline roll