Rõõm kuulda, et Tartu linnaruumi arengu ootused ja kaasarääkimise soov on suured. Küsimused on alati head ja arvamuste paljusus veelgi parem, sest nii saab kvaliteetsema tulemuse. Küll aga ei aita kaasa, kui sisuliste küsimuste asemel kõlavad emotsionaalsed etteheited.

Küsimuste põhjal on Siuru detailplaneeringu juures endiselt kõige keerulisem eristada projekti ja detailplaneeringut. Need puudutavad peamiselt projekti – nii oli detailplaneeringu algatamisel, eskiisi avalikul väljapanekul kui ka nüüd, kui valmistume planeeringut vastu võtma. Aga kordame üle.

Mis on planeering? Detailplaneering annab ette raamid, kuhu ehitus peab ära  mahtuma, ja põhimõtted, millele peab tuleviku linnaruum vastama. Planeering loob võimalusi, mitte kohustusi: näiteks võib kaubamaja oma maa-aluse parkimise ühendada Uueturu tänava rambiga ehk Siuru maa-alusesse parklasse sissesõiduga, aga ei pea.
Samuti kehtestab see piire, mida ei tohi ületada: näiteks ei tohi hoone olla suurem kui 50 protsenti Uueturu 1 ehk keskpargi krundist.

Mis on projekt? Ehitusprojekt joonistab hoone ja väliruumi täpsemalt välja, et selle järgi saaks ehitada. Seal on lahendatud väga täpselt maja konstruktsioonid, tehnovõrgud, sise- ja välisviimistlus, sisustus ja tehnoloogia, samuti väliruumis paiknevad elemendid (tänavamööbel, valgustid, pinnakatted), haljastus (taimede liigid, isutusnõuded), liikluskorraldus (tänava ristlõige, tee konstruktsioon, liiklusmärgid, fooritsüklid) ja mänguväljakud (kui palju, millised täpsemalt mänguvahendid).

Planeeringu ja projekti erinevus. Projekt annab selge ja realistliku ettekujutuse, milline on tulevase ruumi kujundus. Planeering on üldisem ega anna ette lahendusi viimse üksikasjani – seab paika põhimõtted ja jätab ruumi projekteerimiseks, sest nii tulemuste detailsus kui ka ekspertide pädevus ja tööpõld on erinevad. Planeering loob võimalused ruumiliseks arenguks, täpne lahendus on alati projekti küsimus.
Ka eelarvet ei ole võimalik prognoosida ilma projektita. Ja kuna detailplaneering peab olema realiseeritav nii ruumiliselt kui ka finantsiliselt, siis keerulisematel juhtudel on tarvis seda kontrollida projekti tasemel. See on üks põhjusi, miks planeeringut ja projekti tehakse tihti samal ajal. Ka Siuru puhul tekkinud küsimused ja nõudlikkus vastuste asjus tõestab ilmekalt, miks on hea, et projekteerime ja planeerime käsikäes: nii suudame vastata küsimustele ka juhul, kui need tegelikult planeeringuga seotud ei ole.

Liiklus. Kui kahtlusi tekitab detailplaneeringu liikluslahendus, et kas see vastab liiklusnormidele ega teki ohtu, kus esitatud mõtteid ei saagi pärast valmis ehitada, siis nii ei ole võimalik – projekt peab alati vastama nõuetele ja normidele. Ka peavad selle koostama vastavat pädevust omavad isikud ning nii ei jää vaidlus ainult arvamuste ja kõhutunde tasemele, vaid saab joonistel ja arvuliselt väga täpselt ära tõestatud.
Liikust planeerides ei tasu unustada, et nii loome võimaluse ka hilisemateks muutusteks, mitte ainult olemasoleva jätkamiseks. Ja kordan veel, et detailplaneering annab põhimõttelise lahenduse, täpne liikluskorraldus on alati projekti ülesanne. Emajõe ääres on näidatud, kuidas liiklevad jalakäijad (säilib promenaad jõe ääres), kuidas Vabadust puiestee ääres (seal on eraldatud kõnni- ja rattateed), kuidas ühendus Siuruga (selleks on ette nähtud väljak koos Emajõe veepiirini laskuva trepistikuga). Jääb üle vaid nõustuda Tanel Teiniga (TPM, 11.12), et jõgi on meie võimalus, kus inimesed saavad loodust nautida, jalutada, rattaga sõita ja olla muidu aktiivsed. Seda kõike võimaldab nii planeering kui ka projekt.

Milles ei saa aga Teiniga nõustuda, on väide, et rattateede arendus on jäänud kahe silma vahele. Täiesti vastupidi. Planeeringu joonist vaadates ja seletuskirja lugedes on näha, et Vabaduse puiesteel on kahel pool sõiduteed eraldi rattateed ehk linn jätkab rattateede põhivõrgu väljaehitamist ja eri liiklejate ruumilist eraldamist, mis lisab selgust ja turvalisust. Nii saame jätkata eeskujuna aktiivse ja keskkonnasäästliku elustiili edendamisel.

Ohutuse ja mugavuse arendamiseks on lisaks pikendatud jalakäijate ja ratturite liikumissuunda Vanemuise mäest alla kuni jõeni – Uueturu tänavalt kaob avaparkla ja selle asemel on lai käigutee Küüni tänavast jõekaldani. Lisandub ka hulgaliselt jalgrataste parkimise võimalusi, ka hoone mahus.

Aga mänguväljak? Süüdistused teemal, et mänguväljak südalinnast kaob, ei vasta tõele. Uus, suurem ja mitmekesisem mänguväljak on ette nähtud Siuru kõrvale ajaloolise Kauba tänava sihile. Seega tuleb mänguväljak samasse parki. Ka on uus palju suurem praegusest. Mänguväljaku atraktsioonid ei ole planeeringu ülesanne, vaid projekti.
Praeguse mänguväljaku atraktsioonid on kavas kolida Uueturu parki ehk ühe asemel tekib südalinna kaks mänguväljakut.

Materjalid. Detailplaneeringu puhul ei saa ega tohi vaadata mööda faktist, et tegu on juriidilise dokumendiga. See tähendab, et volikogu peab kehtestatavad dokumendid läbi töötama ja nende kohta arvamust avaldama. Linnavalitsus teab väga hästi, mida planeerimisseadus ette näeb, ja seega järgib kogu planeerimine seadust, sh on volikogule esitatud nõuetekohane materjal.

Eraldi küsimus on avaliku väljapaneku lisamaterjal, mille puhul seadus näeb ette vähemalt ühe ruumilise illustratsiooni, aga loomulikult ei keela keegi teha rohkem. Avalik väljapanek algab aga alles jaanuaris, pärast seda, kui volikogu on detailplaneeringu vastu võtnud ja avalikule väljapanekule saatnud
Saame aru, et selleks ajaks võiks kohustusliku materjali kõrval olla lisaselgitusi ning täiendame ka linna kodulehel olevat Siuru teemalehte, kus kogu protsess on lahti seletatud ja kust leiab kogu materjali alates alusuuringutest kuni planeeringuni.

Mis saab edasi? Pärast vastuvõtmist saadetakse detailplaneering avalikule väljapanekule, mis kestab 2. jaanuarist 3. veebruarini. Selle jooksul saavad kõik, kes tahavad, esitada ettepanekuid ja arvamusi. Linnavalitsus annab kõigile kirjalikult vastuse ning siis toimub ilmselt märtsi alguses avalik arutelu, kus seisukohti saab veel suuliselt üle arutada. Seejärel tehakse vajalikud muudatused ehk valmib kehtestamiseks sobiv planeering, mis saadetakse ministeeriumisse heakskiitmisele. Kõige lõpus, ajakava järgi juunis, jõuab see taas volikokku, kes otsustab kehtestamise. Liigsest kiirustamisest on asi kaugel.
Planeerimise ajakava vastab nõuetele, kuid lisaks on toimunud mitmeid Siuru projekti tutvustavaid arutelusid ja neid on plaanis veelgi. Ka toimus planeeringu eskiisi koostamise käigus avalik väljapanek ja mitu avalikku arutelu. Seega volikogule võiks suur osa planeeringu sisust juba tuttav olla. Kaasarääkimise võimalus on olemas nii volikogul kui linnakodanikel – arutelu jätkub.