Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis teeb 30. jaanuarist eesti kirjanduse päeva ning ühtlasi lipupäeva ja lisab nii üldlaulu- ja tantsupeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo päevad lipupäevade loetellu.
Pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise poolt hääletas 70 saadikut. „Tegu on väga ilusa ja rahvusliku seadusega, mis aitab arendada ja propageerida meie kaunist emakeelt ning hoida meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni, hoida Eestit,“ ütles sotsiaaldemokraat Jaak Juske. Mida rohkem sinimustvalgeid lehvib, seda uhkem, aga uued lipupäevad tuleb Juske sõnul täita ka targa sisuga.
„Eesti kirjandus kindlasti väärib oma päeva ja selleks on valitud väga õige päev – kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev. Loodetavasti on palju neid, kes juba järgmise aasta 30. jaanuaril meie kirjanduse ja kirjanike auks lipu heiskavad,“ märkis Juske.
Ta meenutas, et kaasaegne eesti rahvas sündis laulupidude tuules. „Tartus 1869. aastal peetud esimesel laulupeol me sõna otseses mõttes laulsime ennast kaasaegseks eesti rahvaks. Rohkem kui 30 aastat tagasi taastasime laulva revolutsiooni ajal oma iseseisvuse. On väärt idee tähistada suurt pidu, kus eesti rahvas tuleb kokku, ka lipupäevana,“ lausus Juske.
Lipupäevade ettepanekute taga on Tallinna Kirjanduskeskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Seaduseelnõu algatamise au kuulub aga kultuuriministeeriumile.