Uimastid, sealhulgas illegaalsed, on osa peo- ja festivalielust ning see ei muutu. Paraku räägitakse Eesti avalikkuses teemast enamjaolt juhul, kui juhtunud on mõni õnnetus või kui on kätte jõudnud aeg aastas, mil loetakse kokku üledoosisurmad. See on ilmselgelt hilja ning me ei saa riigina endale lubada narkoteema ignoreerimist. Selle hinnaks on elud.

Sel aastal suri Beach Grindil käinud 20-aastane mees, põhjuseks tõenäoliselt uimastite üledoos, ning teema on jälle meedias.

Paljud maailma linnad ja riigid on kujundanud oma narkopoliitika selliselt, et tarvitajat kaitstakse, mitte ei karistata. Eesti on seal kuskil vahepeal. Eesti narkopoliitika valge raamat on progressiivne paber, mis muuhulgas soovib, et aastaks 2030 ei sure Eestis narkootikumide tarvitamise järel mitte ükski inimene, kuid reaalses maailmas on viimastel aastatel surmade arv narkootikumide üledoosidesse mitmekordistunud. Praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse sai küll sisse uimastipoliitika kaasajastamise lubadus, kuid selleteemalist avalikku dialoogi ei ole siiani avatud.

Üks ennetusmeede, millest eksperdid räägivad, mis seisab valges raamatus ning mida kasutatakse edukalt ka mujal maailmas, on narkootikumide tarvitamise eelne testimine. Selle käigus loovutab tarvitaja narkootikumi vabatahtlikult testijatele aine analüüsiks. Aine loovutaja saab teavet nii narkootikumi koostise kui ka ainega seotud terviseriskide kohta. Lisaks võimaldab testimine saada paremat ja operatiivset ülevaadet uimastiturul toimuvatest suundumustest – sellest võib olla abi narkootikumide pakkumise vähendamisel (Eesti narkopoliitika aastani 2030). See on kallis ja keerukas teenus, mille jaoks tuleb muuta seadust ning laiendada testimise võimekust. Infot, et riik sellega hoogsalt tegeleks, ei ole.

Ka testimisteenuseta saavad praeguses õigusruumis korraldajad veelgi rohkem oma külastajate turvalisuse nimel ära teha.
Alustada võiks kollektiivide koolitamisest ehk varustada baari-, turva- ja kõik teised töötajad teadmiste ja oskustega, kuidas uimasteid tarvitanud inimest ära tunda ning kuidas potentsiaalselt ohtu sattunud inimest aidata.

Nii pidudele kui ka festivalidele tasub kohale kutsuda Tervise Arengu Instituudi ööhaldjad, kes on välja koolitatud eesmärgiga vähendada kahjusid ööelus.

Sündmuse territooriumil võiks levitada infomaterjale, mis meenutavad ohutuma tarvitamise põhimõtteid.
Muudame külastajatele tasuta vee pakkumise normiks! Vesi olgu peolise jaoks nähtaval kohal ning kergesti ligipääsetav.
Korraldaja suhe kohaliku omavalitsuse, politsei ja meedikutega peaks olema aus, avatud ning nõudlik. Sündmuste toimumine on kohalikele omavalitsustele kasulik nii maineliselt kui ka majanduslikult ning linna või valla poolne panus ei pea piirduma avaliku ürituse loa väljastamisega.

Nõudlik ja teadlik peab olema ka kohalik omavalitsus, kelle territooriumil sündmused toimuvad. Hetkel nõutakse avaliku ürituse lubade taotluses Päästeameti ohutushinnanguid ja turvaskeeme. Miks mitte lasta korraldajal koostada lühike ülevaade kahjude vähendamise meetmetest, mida rakendatakse üritustel, kus serveeritakse alkoholi või kasutatakse tõenäoliselt teisi uimasteid? Olen vastava täiendusettepaneku teinud ka Tallinna linna avalike ürituste osakonnale.

Kõige ohutum on muidugi jätta uimastid tarvitamata, kui aga tehakse vastupidine otsus, tasub järgida Tervise Arengu Instituudi veebilehel narko.ee jagatud soovitusi:
tea, mida hakkad tarvitama;
alusta väikestest kogustest;
ära sega omavahel eri aineid (ka alkoholi teiste uimastitega);
joo 250–500 ml vett tunnis;
teavita oma sõpru plaanist uimasteid tarvitada ja ole kursis sõprade plaanidega.

Eesti riigi narkopoliitika eesmärk peab olema elude säästmine. Beach Grindi juhtumi kohta puudub hetkel ekspertiisiinfo ja ei saa öelda, kas antud juhul oleks saanud inimelu päästa. Kindel on aga, et kõiki tulevasi surmasid on võimalik ennetada ja Eesti riigil on võimalik siin luua suur edulugu.