EDUARD ODINETS: Põhiseadusega antud õigusi ei või peatada, kui põhiseadus seda ei võimalda

PiretHääleõigus

Tõsi, poliitiline olukord on muutunud ja Venemaa on agressorriik. Kuid kas kuritegeliku naaberriigi režiimi tegude eest peaksime käsitlema kaasvastutajatena kõiki, kelle taskus on agressorriigi pass?

Eesti põhiseadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Olen seisukohal, et peame lähtuma eeskätt põhiseaduse mõttest. Ehk siis teisisõnu on Eestis püsivalt elavatel välismaalastel samuti hääletamisõigus. Ja seda sõltumata nende päritolumaast või sellest, mis kodakondsus neil hetkel on.

Põhiseadusega antud õigusi ei või peatada, kui põhiseadus ise ei anna selleks võimalust. Nagu näiteks saab valimisõigust piirata seoses kinnipidamiskohas viibimisega või teovõime puudumisega. Nõustun nende ekspertide ja õigusteadlastega, kes ütlevad, et ilma põhiseadust muutmata ei saa püsivalt Eestis elavate välismaalaste valimisõigust peatada või tühistada.

Koalitsiooni luues leppisime kokku, et enne, kui teeme valimisõiguse teemal edasisi samme, ootame ära ekspertide analüüsi nende sammude põhiseaduslikkuse kohta. Järgnevat diskussiooni saab seega pidada siis, kui analüüs on käes ja sellega on tutvutud. Samas ma ei usu, et Venemaa kodanike õiguste mittepiiramine oleks väga suur julgeolekuoht, kui arvestada nende aktiivsust kohalikel valimistel ja nende hääle kaudset mõju Eesti presidendivalimistele.

Ligi 70 000 hääleõiguslikku Venemaa kodanikku on valinud kodukohaks Eesti. Nad on sidunud oma elu Eestimaaga, täites kõik vajalikud eeldused, et olla käsitletud püsielanikuna. Veelgi enam – suur osa neist on Eestis sündinud ja siin kogu elu elanud, panustanud kohalikku ellu, aga ka laiemalt riigi arengusse oma töö ja maksude kaudu. Kas see annab neile õiguse osaleda kohaliku esinduskogu valimisel ja selle kaudu mõjutada oma linna või valla elukorraldust? Arvan, et annab.

Tõsi, poliitiline olukord on muutunud ja Venemaa on agressorriik. Kuid kas kuritegeliku naaberriigi režiimi tegude eest peaksime käsitlema kaasvastutajatena kõiki, kelle taskus on agressorriigi pass? Kas naturalisatsiooni ja lõimumisprotsessile Eestis aitaks tõesti kaasa kollektiivse süü veeretamine kõigile, kelle passil on agressorriigi vapp? Või käivitame hoopis vastupidise efekti, kui piirame kümnete tuhandete siinsete püsielanike õigusi poliitilisele eneseteostusele?

Minu hinnangul oleks sellise rahulolematuse õhutamine Eesti jaoks suurem julgeolekurisk kui kohalike omavalitsuste valimised. Veelgi enam – julgen väita, et sellised otsused tooksid nimelt sellise tagajärje, mida vaenulik naaberriik taotleb Ukraina sõja kõrvalmõjuna – destabiliseerida lähinaabruses olevaid riike. Sellist kinki pole mõtet Kremli režiimile teha.