Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets pöördus president Alar
Karise poole palvega mitte kuulutada välja 16. märtsil riigikogus vastu
võetud perehüvitiste seaduse muutmise seadust, kuna see ei kohtle
registreeritud elukaaslasi abikaasadega võrdselt ja läheb nii vastuollu
põhiseadusega.

Kadriorgu saadetud kirjas toob Odinets välja, et põhiseadusevastased on
mitmed seaduse punktid, sealhulgas need, mis puudutavad vanemahüvitise
ja lapsepuhkuse tingimusi ning täpsustavad sotsiaalmaksu maksmise korda.

„Perehüvitiste seaduse muudatused reguleerivad üksnes lapsevanema
abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse
alusel registreeritud elukaaslasele. See on vastuolus põhiseaduses
sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Nii perekonnaseaduse alusel
abielu sõlminud abikaasad kui ka kooseluseaduse alusel registreeritud
elukaaslased on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt,“ märkis
Odinets.

Tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest peavad lapsevanema abikaasal ja
registreeritud elukaaslasel olema samad õigused ja kohustused. „Abikaasade
ja registreeritud elukaaslaste erinevat kohtlemist perekonnaelu elamise
võimaldamisel ei saa lugeda põhjendatuks ja asjakohaseks,“ märkis Odinets.
„Lapsevanema abikaasale või elukaaslasele seadusega ette nähtud ja
makstavad hüved, teatud juhtudel ka nende eest sotsiaalmaksu maksmine, on
vajalikud põhiseadusest tuleneva perekonnapõhiõiguse tagamiseks,“ lisas ta.

Oma pöördumises riigipea poole tugineb Odinets riigikohtu lahenditele, mis
on käsitlenud abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigusi. Samuti juhib
ta tähelepanu asjaolule, et riigikogu juba on erinevates seadustes
võrdsustanud nii abielu kui ka kooselulepingu sõlminud isikud. Ka valitsus
soovis perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduses sätestada abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdse
kohtlemise põhimõtted, kuid riigikogu jättis selle tegemata.

Odinets palub presidendil saata vaidlusalune seadus tagasi riigikokku, et
parlament saaks viia selle põhiseadusega kooskõlla.