Sotsiaaldemokraat Eduard  Odinetsi hinnangul jäi täna riigikogus peetud kõrgharidusdebatt poolele teele, kuna reaalsete lahenduste asemel keskendus arutelu probleemide ja väljakutsete kirjeldamisele. Et päästa Eesti kõrgharidus kroonilisest alarahastusest, tuleb tegutseda nüüd ja praegu, kinnitas Odinets.

„Ettekannetega üles astunud haridus- ja teadusminister,  kultuurikomisjoni esimees ja kõrghariduse toetusrühma esimees on valitseva koalitsiooni esindajad, kelle ülesanne peaks olema lahenduste pakkumine, mitte probleemide tutvustamine. Nemad on otsustajad, nende käes on võim, riigieelarve, kõik hoovad murede lahendamiseks. Aga nad kõnelevad poliitilise konsensuse saavutamisest järgmise aasta lõpuks, et lahendused tuleksid riigikogu järgmise koosseisu ajal ehk siis kõige varem 2024. aastal,“ ütles Odinets. „Kui me ei investeeri praegu piisavalt kõrgharidusse, siis me seame ülikoolid ohtu, me seame tõsisesse ohtu kogu teadus- ja arendustegevuse. Meil ei ole aega oodata järgmiste riigikogu valimisteni.“

Samas mured Odinetsi sõnul aina süvenevad. Kõrghariduse rahastamine, kui võtta arvesse SKPd, on pidevas languses. Ülikoolide tegevustoetusi ei indekseerita iga-aastaselt. Mitmesaja õppejõu palk jääb alla üldhariduskooli õpetaja palgale. Üliõpilastele pakutavad toetused on kümmekond aastat samal tasemel. Eestlastest üliõpilasi astub doktorantuuri aina vähem. Väljakutse on ka see, kas Eesti kõrgharidus üldse vastab tänapäeval tööturu vajadustele ja ootustele,  loetles Odinets.

„Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Eestis peab säilima tasuta eestikeelne kõrgharidus. Riik peab jõulisemalt suurendama kõrghariduse rahastamist, viies selle vähemalt 1,5 protsendini SKPst.  See on meie riigi tuleviku küsimus. Jagame üleskutset  tagada motiveerivad töötingimused haridustöötajatele. Jagame üleskutset tagada üliõpilaste stipendiumid ja toetused vastavuses elukallidusega,“ kinnitas Odinets.