Välismaalaste seaduse muudatus teeb Ukraina kodanikke, nii nende, kes asusid Eestis tööle enne sõda, kui ka nende, kes on sõja eest Eestisse põgenenud, aga ka paljude teiste Eestis tööle asuda soovijate töölevõtmise ja palgatingimused paindlikumaks, kirjutas Eduard Odinets Eesti Päevalehes.
Osa riigikogulasi näeb seaduses ohtu eesti keelele ja kultuurile, ennustades massilist töömigratsiooni ja Eesti elanike töökohtade hõivamist odava tööjõu poolt. Osa kolleege näeb neis muudatustes võimalust elavdada tööturgu Eestis ning pakkuda Eesti tööandjatele tuge tööjõupuuduse leevendamisel, aktiviseerides sealjuures ka tööalast konkurentsi.
Kuid mõlemad pooled näevad loodetavasti siin seaduses võimalust olla toetajaks ja abistajaks Ukraina põgenikele, kes ei peaks koormama Eesti sotsiaalsüsteemi, vaid leiaks tööalase rakenduse ja panustaks Eesti majanduse arengusse.
See ongi meie kahvel. See kahvel, millesse on meid asetanud omavahel punktide noppimise nimel rivaalitsevad valitsuserakonnad. Tegelikult on nad sellesse kahvlisse viinud iseendid. Kuidas muidu selgitada koalitsioonipartnerite venitamistaktikat ja arusaamatut käitumist eelnõu menetlemisel? See näitab tegelikult koalitsiooni suutmatust normaalset poliitilise dialoogi pidada. Ukraina põgenikke kasutatakse oma poliitiliste mängude huvide teenimiseks.
Ilmselt ei ole kellelgi küsimust Ukraina põgenike aitamises kiireks integreerimiseks Eesti tööturule. Sotsiaaldemokraatidele kindlasti mitte. Kuid palgatingimuste leevendamise osas on ka meil teatud murekohti. Nii nagu kirjutas Eesti Ametiühingute Keskliit oma arvamuses põhiseaduskomisjonile (tsiteerin): “Eesti Ametiühingute Keskliit toetab Ukrainast sõja tõttu pagulusse aetud inimeste võimalikult valutut kaasamist Eesti tööturule ning kõigi Ukraina töötajate kohtlemist tööturul võrdsetel alustel Eesti kodanikega. Kuid oleme seisukohal, et kujunenud erandliku olukorra tõttu ei ole alust lihtsustada kehtivaid töötasu reegleid kõigile ülejäänud välismaalaste seaduse alusel Eestisse saabuvatele töötajatele. [—] Teeme ettepaneku töötasu nõudeid mitte muuta.”
Ametiühingutel on oma vaatest muidugi õigus. Sotsiaaldemokraatide arvates ei tohiks riigikogu väidetava massiimmigratsiooni kartuses välismaise tööjõu palgatingimuste üle arutelu summutada. Seda debatti tuleb muidugi pidada. Kuid kahvlis olles on seda väga keeruline teha, sest emotsioonid ei võimalda. Selge see, et riigina me peame midagi ette võtma, et kindlustada meie ettevõtjad tööjõuga, kuid samal ajal mitte teha liiga meie endi töövõtjatele. Tänane olukord, kus me peame võimalikult kiiresti lahendama Ukraina põgenike tööle asumise teemasid, ei lase meil kahjuks pidada arukat ja läbimõeldud diskussiooni ülejäänud välismaise tööjõu töölevõtmise tingimuste üle.
Sotsiaaldemokraatidel on oma ettepanekuid, kuidas võiks selles küsimuses toimetada. Arvame, et palgakriteeriumid võiks sündida sektorisiseste kokkulepete tulemusena, kuhu on kaasatud nii tööandjate kui ka töövõtjate esindused ja mis ei ole jäigalt korrutisena paika pandud, olgu selleks 0,8 või 1,5 või 2,0. Kuid paraku ei olnud võimalik enam vastavaid ettepanekuid teha eelnõusse, mille muudatusettepanekute tähtaeg oli 2020. aasta novembris.
Sotsiaaldemokraadid on kõnealuse dilemma enda jaoks lahendanud. Eesti riik peab kiiremas korras looma tingimused Ukraina põgenike tööle asumiseks. Kuid see ei tähenda, et me igal juhul oleme sajaprotsendiliselt nõus päris mitme muu muudatusega, eeskätt palganõuete leevendamisega seonduvalt sellisel kujul.
Vaatamata tänasele seadusele peab riigikogu vastavate sätete üle diskussiooni edasi pidama, et leida ikkagi parimat tasakaalu ja parimat lahendust kahjustamata meie endi töötajate palgatingimusi, kuid luues samal ajal mõistlikud palgatingimused ka välismaalt tulevale tööjõule.