sõnul võimaldaks seadusemuudatus sekkuda palgalõhe vähendamiseks eelkõige asutustes, kus töö tulemus on suhteliselt lihtsalt mõõdetav: näiteks tootev töö, müüjad, kokad, kassapidajad ja põllumajandustöötajad.
“Sooline palgalõhe on fakt, mille tõendiks on sooline erinevus tunnipalgalt makstud sotsiaalmaksu laekumises,” kommenteeris riigikogu õiguskomisjoni liige, .
Naiste ja meeste palgalõhe Eestis on Euroopa suurim, püsides pidevalt üle 20%. Statistikaameti andmetel oli meil naiste ja meeste palgalõhe 2015. aastal 22,2%.
Pilvre selgitusel võimaldab kavandatav soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine teha tööinspektsioonil järelevalvet, et naistele ja meestele makstakse sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu.
Pilvre nimetas probleemseks erineva palga maksmist sama töö eest samas asutuses, mistõttu saab tööinspektsioon sekkuda seal, kus tehakse suhteliselt lihtsalt mõõdetavat tööd: tootev töö, müüjad, kokad, kassapidajad, põllumajandustöötajad.
“Samas, on avalik saladus, et ülikoolides on valdkondade vaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga. Koolis võib ainus meesõpetaja saada suuremat palka, mille eesmärk on olnud tuua meesõpetajaid kooli (ja millega on nõus olnud ka naisõpetajad). Ilmselt on haiglateski soolised palgaerinevused, kus räägib kaasa tippspetsialistide kogemus, tase ja ka maine,” selgitas Pilvre.
Õpetamise ja hoolitsemise valdkondades peaks oma sõna kaasa rääkima koolide, ülikoolide, haiglate ametiühingud, et selgitada, kas palgavahe on põhjendatud, tööinspektsioon võiks sekkuda vaid äärmisel juhul, kaebuste puhul, rõhutas Pilvre.
“Samas ei kujuta ette, et tööinspektsioon saaks sekkuda loomingulist tööd tegevate asutuste töötajate palgaprobleemidesse (näitlejad, ajakirjanikud), kus palga maksmise aluseks võib olla ka talent või mõned muud raskesti mõõdetavad omadused (tuntus, turuhind). Näiteks võib asutus vajada just teatud inimest, kelle “ostmiseks” on võimalik ja ka õige maksta,” ütles Pilvre.
Pilvre arvates saaks tööinspektsioon tähelepanu pöörata ka lisasoodustustele, nagu telefoni- ja autoliisingulimiidid, mille kaudu palgalõhe võibki tegelikkuses realiseeruda, kuigi inimeste tunnipalk on sama.
Sotsiaalministeerium plaanib esialgse järelevalve läbi viimiseks välja töötada digitaalse töövahendi, mis annab Tööinspektsioonile võimaluse n-ö kontaktivabaks eelkontrolliks, et teha esmane ülevaatus tööandjate poolt riigile juba edastatud andmete põhjal.