Riigikogu lükkas 49 häälega tagasi seaduseelnõu, mille eesmärk oli Eestis lõpetada 2028. aastast naaritsate, rebaste ja tšintšiljade pidamine vaid karusnaha tootmiseks, samuti nende aretamine ja paljundamine.

„Kahju,  et karusloomakasvatuse keelustamise eelnõu menetlusest välja langes, aga olen positiivselt üllatunud, et karusloomade kaitsmist toetas 24  saadikult, mis on kümme riigikogulast rohkem kui oli eelnõu algatajaid,“ ütles selle teema parlamendisaali toonud sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre.

„Arvan, et  keskkonnateadlikkus on tõusev trend ja loomakaitse arenev tulevikuvaldkond. Kindlasti võetakse karusloomakasvatuse lõpetamine uuesti üles lähitulevikus, võib-olla juba parlamendi järgmises koosseisus,“ ütles Pilvre, kes lubas teemaga kindlasti edasi tegeleda. „Juba meie eelnõu arutamine Riigikogus on suur samm ja avab arutelusid loomade õiguste üle.“

Ta on veendunud, et hoolimata just EKRE ja Vabaerakonna kirglikest vastuväidetest seaduseelnõule „ei soovi ükski normaalne inimene loomale kannatusi ja nende kitsastesse puuridesse aheldamist“.

„Keegi ei suuda mind ümber veenda: loomade piinamine, et saada kätte nende kasukas, tuleb lõpetada,“ kinnitas Pilvre.

„Karusnahatootmine pole Eestis olnud rahvuslik traditsiooniline tegevusala, et seda reliktina, mälestusena muistsetest aegadest, säilitada,“ sõnas ta.

Karusloomakasvatuse lõpetamise seaduseelnõu algatajateks olid parlamendi koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikud Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Marianne Mikko. Jaanus Karilaid. Oudekki Loone, Liina Kersna, Inara Luigas, Heidi Purga, Heimar Lenk, Rainer Vakra, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Eerik-Niiles Kross, Lauri Luik.