Euroopa Parlamendi (EP) põllumajandus ja maaelu arengu komisjonis on arutluse all uus EL Ühtne Põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis hakkab kehtima 2020. a. ning eile õhtul esitasid Baltimaade saadikud ühised seisukohad Herbert Dorfmanni raportile, milles esitatakse Parlamendi seisukohad ÜPP reformimiseks.

EP sotsiaaldemokraadist liikme Ivari Padari sõnul on oluline, et uus ÜPP oleks ennekõike senisest õiglasem, mis puudutab põllumajanduse otsetoetusi kuna Baltimaade ja Ida-Euroopa liikmesriikide põllumehed saavad endiselt väiksemaid toetusi, hoolimata edasiminekust nende ühtlustamisel. Baltimaade saadikute ettepanekul võiksid otsetoetused ühtlustuda juba 2021. aastal. Samuti peetakse oluliseks, et peale Brexitit, kui soovitakse kärpida EL eelarvet, ei hakataks ÜPP otsetoetusi kaasrahastama liikmesriikide poolt, sest moonutaks veelgi ühisturgu. EL põllumajanduspoliitika peab ka tulevikus jääma ühiseks Euroopa poliitikaks.

„Olen vastu ÜPP nn renatsionaliseerimisele mida on toetanud mitmed EL netomaksjad, mis looks täiendavat ebavõrdsust Euroopa põllumajandustootjate vahel. Hea meel on tõdeda, et lisaks Baltimaadele ja Ida-Euroopale on antud plaani vastu suurriikidest ka Prantsuse põllumajandusminister Stéphane Travert, kellega oli mul au kohtuda eelmisel kuul Pariisis,“ ütles EP liige Ivari Padar.

Baltimaade saadikud toetasid oma ühiselt esitatud ettepanekutes ka suuremat paindlikkust ÜPPs, et liikmesriikidel oleks võimalus ise otsustada erinevate meetmete rakendamise üle. Rõhutati, et ÜPPs peab jääma alles I ja II samba jaotus ning üht ei tohiks teisele eelistada, liikmesriigid peaksid seda ise otsustama. Samuti ei toetatud ideed kehtestada kohustuslikud piirangud nn cappingud EL tasemel, millega soovitakse juurutada otsetoetuste ettevõttepõhised maksimumtasemed.

„ Pean oluliseks, et ÜPPs püstitatud eesmärkide täitmisel oleks liikmesriikidele antud piisavalt paindlikkust, kuna meie kliima ja sotsiaalmajanduslik olukord on suhteliselt erinev, me ei saa kõike ühe mõõdupuuga võtta ning liikmesriike tuleb rohkem usaldada. Oluline on lõpptulemus, kas on tagatud Euroopa toidujulgeolek, õiglane ja toimiv ühisturg, kas täidetakse Pariisi kliimalepet ka põllumajanduses jne, pole oluline mis värvi on kass, kes hiiri püüab,“ sõnas Ivari Padar lõpetuseks.

Peale muudatusettepanekute esitamist töötatakse need EP põllumajandus ja maaelu arengu komisjonis läbi ning 17. mail on planeeritud Herbert Dorfmanni toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku teemalise raporti hääletus komisjonis.