Anti Allas sai kohalike omavalitsuste valimistel Võru linnas teist korda järjest rekordtulemuse. Uurisime Antilt, kuidas õnnestus tal saada rohkem kui neljandik häältest, mida peab ta oma ametis tähtsaks ning kuidas sama edukas olla?

Sa oled olnud Võru linnapea alates aastast 2013. Mis ajendas sind sellesse ametisse kandideerima?
Ma ei olnud rahul sellega, mis Võru linnavalitsuses toimus.

Toona oli võimul Reformierakond?
Nad olid suurem osa koalitsioonist, aga võimul olid nad olnud selleks ajaks juba kaua. Elanike hulgas oli tunda väsimust ja rahulolematust – mu sisetunne ütles, et peab ise panustama. Hakkasin vaikselt kampaaniat tegema ja tulemus oli minu jaoks suur üllatus. Ka toona sain parima tulemuse Võrus, 479 häält. Sotsid said Reformierakonnaga volikogus võrdselt kuus kohta. Meil tekkis võimalus teha Keskerakonna ja valimisliiduga koalitsioon, millel oli napp enamus ühe häälega. Eriti tuntud ma siis ei olnud, aga arvan, et selge sõnumiga. Inimesed olid võimulolijaist väsinud. Ega see ole kriitika Reformierakonna suhtes – igast võimust väsitakse. See andis sotsidele võimaluse ja kasvatasime volikogus kohtade arvu kolmelt kuuele (toimetaja: Võru linnavolikogus on kokku 21 kohta).

Uue tulijana oli kampaaniat teha keeruline?
Mul oli ka igas mõttes õnne. Opositsioon asus mind kohe ründama ja lootis, et meie nappi enamust on võimalik põrmustada. Mul ei olnud enne kogemust omavalitsusjuhina. Mida rohkem nad ründasid, seda tugevamaks muutusime, seda enam kokku hoidsime.

Valimisvõidule järgnes linnapeaamet – millega uut ametit alustasid?
Linnavalitsusega, kuhu kuulusid kaks sotsiaaldemokraati ja üks valimisliidu esindaja, suutsime elanikele näidata, et linna saab juhtida ka ausalt. Ja nii neli aastat. Näiteks suutsime selle perioodi peale hoida kolme inimese igapäevakuludelt kokku 112 000 eurot, võrreldes varasema nelja aastaga. Seda on väga palju ja siis oli ju rahal veidi suurem väärtus. Loomulikult polnud see omaette eesmärk.

Lisaks ei olnud meil isiklikke ärihuvisid, mis võimaldas meil olla kõigi suhtes võrdsed. Tegutsesime põhimõttel, et võimaluste piires toetab linn ettevõtjaid. Olime abivalmid võrdselt kõikide suhtes, nii tuttavate kui ka mittetuttavate suhtes. Minu jaoks oli tähtis, et kui olen linnapea, siis kõigi linnapea. Suur muutus linnajuhtimises oli ka see, et suhtlesin elanikega tihedalt. Inimeste jaoks peab olema aega kuulamiseks ja selgitamiseks.

Mida jõudsid eelmise valitsemisperioodi vältel ära teha? 
Haridusreformi läbiviimisel olid suured pinged. Minu ametisse asudes olid otsused juba langetatud ja paljudele olid need vastuvõetamatud. Pakkusime rahvale sobivamat varianti. Kaasasime õpetajaid ja koolide hoolekogusid, korraldasime uue kooli nime valimiseks rahvahääletuse. Reformi tulemusel vähenes koolide arv kahe võrra, tegevuse lõpetas üks põhikool ja gümnaasiumi osa eraldati teisest koolist. Ka keskväljaku arendamisprojektil oli palju vastaseid. Selgitasime inimestele keerulised asjad lahti. Kui oli mingi probleem, käisime sihtgrupi juures sihtgrupi juurde ja rääkisime ausalt, kuidas asi on. selgitasime ausalt oma plaani ning küsisime, kuidas teie teeksite. Eelmise perioodi alguses ei olnud Võrus ühtegi remonditud lasteaeda. Suutsime ühe kapitaalselt ära remontida ja teistes jõudsime väiksemaid parandustöid teha – kus mida oli vaja, näiteks vahetasime välja lagunevaid voodeid. Eurorahasid õnnestus meil hästi kasutada: tegime korda linna ajaloolise vanima maja, valmis ka uus riigigümnaasium. Perioodil 2014 – 2017 saime praeguseks lõpetatud projektidele erinevatest fondidest linnale toetust 10,31 miljonit eurot ja käimasolevatele ning eelseisvatele projektidele 6,38 miljonit eurot. Kokku 16,69 miljonit eurot.

Mis on olnud seni sinu jaoks positiivsemad ja enim rõõmu toonud algatused?

Noorte ja laste heaks tehtu – renoveerisime noortekeskuse, saime neile ruumi juurde, lõime koolidesse vabaaja veetmise võimalusi. Ostsime, osalt ka sotside katuseraha eest, koolidele lauatenniselauad. Kui kooli külastan, mängin õpilastega lauatennist. Nüüd korraldame juba võistlusi, kust võtan ka ise vahel osa.

Mullu juulis toimunud lastefestival tõi linna sama palju inimesi kui meil rahvast kokku. Festivali korraldasid noored, pensionärid, vabatahtlikud, linnavalitsuse ja allasutuste töötajad õhinapõhiselt ja loodan, et sellest saab traditsioon. Võru liigub Eesti lapsesõbralikuma linna suunas.

Rõõmu teeb noorte kaasamine linna tegemistesse ja neile kandva rolli andmine linnale olulistes üritustes. Noortel on meeletu energia ja 20 aastat vanematele on nad head partnerid. Nad oskavad neid asju, mida meie enam ei oska või veel ei oska.

Sel aastal said rohkem kui neljandiku häältest?
Eks see tulemus tuli kõigi tehtud asjade pealt. Need inimesed, kes eelmine kord andsid mulle kui tundmatule kandidaadile krediiti, jäid alles, ja juurde tulid need, kes eelmine kord veel ei uskunud. Aga pole olemas ühtegi kampaaniat, mis töötaks paremini kui see, et inimesed  hakkavad sinust head rääkima. Selle vastu ei saa mitte keegi.

Need valimised ei olnud lihtsad – ühiskonnas tõstatatud teemad ja valitsuse poliitika ei teinud seda ka kohalikul tasandil kergemaks. Kuidas sa suutsid seletada näiteks alkoholiaktsiisi tõusu?
Rääkisime inimestega ja selgitasime, et see raha läheb millegi heaks. Mõtle: kui on kaks kõrgharidusega vanemat, kelle netosissetulek kahe peale on kuus 1500 eurot, ja neil on kolm last. Kui aktsiisitõus aitab riigil sellele perele maksta 500 eurot lapsetoetust, siis on see ju hästi kasutatud raha. Harjumuspärase üks või kaks pudelit võib joomata jätta ja midagi ei juhtu. Ainult parem on. See on valikute küsimus, mitte elu ja surma küsimus. Või lasteaiaõpetajate palgad, mis on pikalt sandis seisus olnud – maakonna linnad on alarahastatud. Tänu uuele eelarvepoliitikale on meil võimalik neile hüppeliselt paremat palka maksta. See on jälle hästi kasutatud raha.

Nüüd, kus plaanis on uus aktsiisitõus, siis seda vana selgitust enam ju kasutada ei saa.
Ma pole kindel, et praegune aktsiisipoliitika enam töötab. Eelanalüüs on olnud minu hinnangul nõrk ning Eesti inimese käitumise prognoosimisel on oldud tagasihoidlik. Peaks ikka rohkem lugema „Rehepappi“. Arvan, et siin on koht enesekriitikaks.
Aga sellest hoolimata on eesmärk õige – rahva tervis on oluline, alkoholi mõjud ja sellega kaasnevad probleemid inimesele ja kogukonnale on ju tohutud. Lisaks maksame kaudselt need kahjud kinni. Arvan, et aktsiisi peab tõstma, aga vaiksema sammuga.

Aga sotside liberaalne poliitika?
Vähemustesse ja pagulastesse suhtumise küsimus ei olnud kohalike valimiste teema. Mina toetan ega ründa kedagi nende tehtud valikute pärast või selle pärast, kuidas nad oma elu elavad. Aga valimiste kontekstis ei olnud see kohaliku elu küsimus. See ei mõjuta Võru elu. Mõjutab see, kas linnavõim on töökas, hoolib oma inimestest ja aitab neid. See läheb inimestele korda.

Kuidas edasi? Millised on plaanid järgmiseks neljaks aastaks?
Järgmisel aastal hakkame korda tegema viimast seni remontimata kooli, keskväljaku tahaks valmis ehitada. Kindlasti tuleb teid parandada, loodame koos riigiga teha korda linna läbivad transiitteed. korda, need vajavad hädasti parandustöid. Lasteaedade remontimisega peab edasi minema. Rannapromenaad vajab värskendust. Meil toimib hästi kino, aga sooviks taaselustada ka teatrielu.

Võrul on suur vastutus ja roll toimida tugeva maakonnakeskusena, olla partneriks naabritele ja omavalitsusliidule. Eesmärk on keskvalitsusele selgeks teha, et aeg oleks õiglaselt maakonnakeskusi rahastama hakata.

Eestis väheneb elanike arv igal aastal, kui karm on see trend Võrus ja mis peaks inimesi meelitama teie juurde?
Mööduval aastal on olnud vahest kõige helgem, kus vähenemine minimaalne. Varasematel aastatel on see olnud ikka 200 inimese kanti. Sel aastal kahaneb elanike arv ehk 40-50. Tullakse Soomest tagasi ja ka haldusreform on andnud inimestele põhjuse kirjutada end sisse sinna, kus tegelikult elatakse, ja loobutakse sissekirjutusest esiisade talus, mille omavalitsust enam olemas ei ole.  

Samas käivad meil tööjõu- ja tööpuudus käsikäes. Meil on ettevõtteid, kes vajavad spetsiifilise haridusega inimesi, ja Võrust neid ei leia. See tähendab, et ettevõte kolib Tartusse. Kuid Tartugi tuleb meile järjest lähemale. Nad ehitavad järjest Võru poole ja praegu on vahemaa kahe linna vahel vaid 45 minutit. See pole mingi aeg! Samas on Võrus väga hea elada ja lapsi kasvatada. Võrus on kõik eluks vajalik kohapeal – meil on head koolid, tugev huviharidus – kõik käe-jala ligi. Laps saab ise oma asjad aetud ja lapsevanem ei pea kogu aeg logistikaga tegelema.

Kui tahame, et riik areneks igal pool, siis riiklike töökohtade väljaviimine annaks uue hingamise väga paljudele omavalitsustele. Eesti on nii väike küll, et saame endale lubada mitmekesisemat töökohtade struktuuri.   

Lõpetuseks küsin, mis on sinu jaoks sotsiaaldemokraatia?
Hoolimine – elad ise ja lased teistel ka elada. Oskus inimesi aidata. Märkamine.

Soovitusi erakonnale?
Mina usun, et meil on väga suured võimalused valijaskonna kaasahaaramisel. Paljud meie valijad on Reformierakonna küüsis, kuid sisuliselt neilt nad midagi ei saa. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tavaliste inimeste erakond. Erakond nendele inimestele, kes käivad tööl ja saavad palka või on väljateenitud vanaduspensionil. Lapsi kasvatavad inimesed. Need kõik on meie valijad ja nendele peame panustama, neid on palju! Sotside paremad päevad on veel ees.

Ees on Riigikogu valimised – osaled?
Riigikogu valimistel pigem ei osale. Võru inimesed on andnud mulle mandaadi olla Võru linnapea. Lõpliku seisukoha kujundan siiski suheldes piirkonna inimestega. Nende arvamus loeb.