Kätte on jõudnud aeg, kus meil kõigil tuleb võidelda meie vabaduse säilimise eest! Jah, täpselt nii see on – meie ühise naabri kallaletung Ukrainale annab selgelt märku sellest, et kui agressori tapatööd ei õnnestu Ukrainas peatada, ei tasu ka meil endale liigselt optimistlikke tulevikuillusioone luua. Ehkki paanikaks ei ole veel põhjust, peame siiski arvestama ränga ühise pingutusega väga pika aja jooksul, et kurjus ei saaks võita, kirjutab Võru linnapea, sotsiaaldemokraat Anti Allas Lõuna-Eesti Postimehes.
Eesti Vabariigi aastapäeva varahommikul alanud Vene vägede kallaletung Ukrainale on maailma täielikult muutnud. Maskid on lõplikult langenud ja Putin on võtnud sisse koha ajaloo kõige verisemate ja julmemate diktaatorite kõrval.
Agressiivne ja ründav Venemaa nõuab Euroopa riikidelt julgeolekugarantiisid, samas on just Venemaa siin piirkonnas ainuke teisi ründav riik. Seejuures teeb ta seda Ukrainas äärmiselt brutaalselt, rünnates ka tsiviiltaristut, elamupiirkondi, koole, lasteaedu, sünnitusmajasid ja tagatipuks ka tuumajaamu.
Loetud päevadega on meie kõrvale tekkinud Põhja-Korea taoline riik, kus on mindud inimeste kõigi vabaduste kallale. Sõjavastased meeleavaldused surutakse jõuga maha, suletud on sotsiaalvõrgustikud Facebook ja Twitter, viimasteski väikestes meediakanalites on isegi sõja «sõjaks» nimetamine karmide karistustega keelatud, rääkimata siis selle objektiivsest kajastamisest.
Inimesed ja ettevõtted lahkuvad riigist, kus president Putin on suutnud kõik oma maniakaalsetele Vene impeeriumi taastamise soovidele allutada ega hooli peale selle millestki.
Selles olukorras tuleb meil säilitada selge meel ja võtta õppust ukrainlastest, kes on ühiselt koondunud oma vabaduse eest võitlemiseks igas eluvaldkonnas. Peame sellel üliraskel hetkel olema neile toeks nii palju kui vähegi võimalik, sest nemad seisavad reaalselt eesliinil demokraatia, kogu Euroopa ja ka meie vabaduse kaitsel. See on neilt nõudnud juba tuhandeid elusid, uskumatuid kannatusi ja tohutut pingutust, et rahvana ühiselt endast mitu korda suuremale vastasele vastu seista.
Pakkudes neile kindlustunnet, tõstame ka Ukraina meeste võitlusvõimet, sest nad võivad olla kindlad, et nende naised ja lapsed on turvalises kohas. Nendele majutus- ja töövõimaluste loomisse peame panustama kõik üheskoos: riik, omavalitsus, MTÜd, ettevõtjad ja ka üksikisikud.
Olen arvamusel, et kõik, kellel vähegi võimalik, võiks minimaalselt kaks protsenti oma sissetulekust annetada ukrainlaste aitamiseks. Mina olen otsustanud, et panustan iga kuu minimaalselt viis protsenti oma sissetulekust Ukraina ja selle kaudu ühtlasi ka meie vabaduse toetuseks. Panustan nende toetamisse ka vabatahtliku tööga.
Peame andma endale aru, et vabadusel on hind. Lisaks sellele peame olema valmis oma senise elustandardi languseks – see ei tohi kellelegi tulla üllatusena. On selge, et lähiajal hinnad tõusevad, meie kulutused kasvavad ja tuleb ka igas mõttes rohkem pingutada. Samas on lootust, et naabrist agressorit sanktsioneerides, Ukrainat ja ukrainlasi aidates saame üheskoos kurjusest võitu ega pea ise sattuma samasse seisu, kus praegu on ukrainlased.
Peale rahalise panuse on muidki võimalusi Ukrainat toetada. Võrus on hea eeskuju kindlasti MTÜ Saagu Parem sõbralik pere, kus hulk suure südamega vabatahtlikke eesotsas Piret Haljendiga on juba pea kaks nädalat tegelenud esmatarbekaupade kogumise, pakendamise ja teele saatmisega. Tõeliselt meeliliigutav oli koos sadade võrukatega juba 27. veebruaril kaks bussitäit hädatarvilikku Ukraina suunas teele panna. Aitäh teile, lahked ja hoolivad inimesed! Seda abi on meie Ukraina sõpradele üliväga vaja, nii sõjapõgenike toetuseks kui ka reaalselt rünnaku all olevate inimeste abistamiseks.
Kindlasti on kõige kindlam liituda Eesti Punase Risti kampaaniatega, kuid mitmesuguseid võimalusi on veelgi. Näiteks on ka meie sõpruslinn Kaniv andnud märku, et vajab meie reaalset toetust. Seetõttu oleme sellel nädalal alustanud koos MTÜga Saagu Parem neile vajalike kaupade kogumist. Toetagem oma sõpru suures hädas ja tehkem seda kiiresti!
Peame sellel üliraskel hetkel olema neile toeks nii palju kui vähegi võimalik, sest nemad seisavad reaalselt eesliinil demokraatia, kogu Euroopa ja ka meie vabaduse kaitsel.
Eraldi suur proovikivi meile kõigile on olla maksimaalselt toeks Ukraina sõjapõgenikele. Olukord Ukrainas on kohati lausa katastroofiline. Venemaa väed ründavad valimatult elamupiirkondi ning paljud neist on muudetud elamiskõlbmatuteks kas otseselt või on hävitatud neid varustav taristu. Seetõttu peab kogu Euroopa, sealhulgas ka meie, olema valmis väga suure hulga sõjapõgenike tulekuks, nende majutamiseks ja sotsiaalsete teenuste pakkumiseks pika aja jooksul.
Pakkudes neile kindlustunnet, tõstame ka Ukraina meeste võitlusvõimet, sest nad võivad olla kindlad, et nende naised ja lapsed on turvalises kohas. Nendele majutus- ja töövõimaluste loomisse peame panustama kõik üheskoos: riik, omavalitsus, MTÜd, ettevõtjad ja ka üksikisikud.
Kindlasti saab igaüks mõelda, kas talle kuulub sellist elamispinda, mida saaks hädasolijatele kasutada anda. Ma usun inimeste lahkusesse. Viimased paar nädalat on näidanud, et inimesed tõesti hoolivad ja soovivad hädasolijaid aidata. Ühtlasi saame nii toimides endale ka sõbrad, kes seda kõrgelt hindavad ja saavad ka meile toeks olla, kui peaksime ise hätta sattuma.
Lõpetuseks veel paar väga olulist mõtet. Toetada saab see, kes on ise tugev. Talume stressi paremini, kui meil on teada meie roll ja missioon. Hoiame iseennast ja oleme üksteisele toeks. Praegusel ajal tuleb ära unustada siseriiklikud argised vastuolud ja võidelda ühe olulise eesmärgi – vabaduse säilimise nimel.
Samuti on oluline, et meil jätkuks tarkust mitte viia käimasolevat sõda rahvuste pinnale. Vastupidi: kasutage igaüks oma kontakte idanaabri juures, selgitamaks neile, mida nende riigi valitsejad Ukrainas praegu on toime panemas. Ja paluge ka nende toetust, sest vaid nemad saavad õigeid valikud tehes selle kuritegeliku režiimi tegevuse peatada.