Kui kriisi ajal teenivad mõned jõupositsioonil suurfirmad Eesti perede ja kohalike ettevõtete toimetulekut ohtu seades hiigelkasumeid, siis pole see mitte ainult ebaõiglane, vaid ka oht ühiskonna toimimisele.
Ütlen kohe, et minus pole vähimatki ettevõtjavaenulikkust. Seda tõestasin juba ligi 10 aasta jooksul Võru linnapeana ametis olles. Vastupidi, suhtun ettevõtjatesse suure lugupidamisega, sest ettevõtlike inimeste pingutusest sõltub väga paljude teiste inimeste käekäik. Kasumi teenimine on ettevõtluse normaalne osa ja peamine motivaator.
Suurfirmad riisuvad koore, väikestel raske
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi välja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide järelduse, et märkimisväärne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust: kui 2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad 31% kõrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis, siis kasumid tõstsid hinnataset ligikaudu 12% võrra ehk ligi 40% ulatuses kogu hinnatõusust.
Eriti teravalt paistab see silma panganduses. Tööinimesele tundub arusaamatu, et kui laenuintresside aluseks olevat euribori tõstetakse hindade kallinemise peatamiseks, siis suur osa sellest pingutusest läheb välismaiste pankade kasumiks.
Tuleb selgelt aru saada, et ettevõtjate toimetulek praegusel ajal on erinev. Suur enamus ei saa viimase aja kriiside kaskaadis suurtest kasumitest unistadagi – hea, kui suudad ettevõttel kuidagi hinge sees hoida ning rasked ajad üle elada. Seega tuleb eelviidatud rasvane protsent kokku just kitsa ringi jõupositsioonil firmade hiigelkasumitest, millest suur osa voolab lõpuks Eesti majandusest välja.
Hinnatõusu taga on kasumid
Suurfirmade hiigelkasumite allikaks on olnud hinnatõus. Kriisis põhjendati hindade tõstmist elektri, kütuse ja muude kulude kasvuga. Nüüd, kui sisendhinnad on märkimisväärselt langenud, siis peaks ka toodete hinnad langema. Ometi pole seda Eestis eriti märgata. Seda põhjustab meie väikese turu kõige suurem vaenlane – konkurentsi puudumine. Seda saab ravida ettevõtlikkuse kasvatamise ja soosimisega. Aga ka konkurentsiameti aktiivsem töö.
Kuidas edasi?
Euribori tõstmist inflatsiooni ohjeldamiseks peab tegema väga suure vastutustundega, sest vinti üle keerates võib majandus kolinal üle tee teise kraavi põrutada. Pankade nutulaulust hoolimata olen ka mina Eestis avatud kaasa mõtlema Leedu solidaarsusmaksu eeskujul. Osa euribori tõusust saadud hiigelkasumist võiks pangad ühiskonnale tagasi anda – ehk siis ei peakski ühiskonna kulude katmiseks automaksu kehtestama.