Jürgen Ligi muretseb 7. detsembri Postimehes EKRE parteilise omavoli pärast, mis ei tunneta ega austa piire, tavasid ega kirjutatud reegleid. Vastandumist taunitakse, kuid kirjutises vastandatakse ebameeldivat erakonda nii presidendi institutsioonile kui meediale. Juurde tuuakse ka oht prokuratuurile, õiguskantslerile ja jõustruktuuridele.

Ühtsus, mitte lõhed

Tõepoolest, oht liberaalsele demokraatiale on olemas, kuid tõeliselt ohtlik alles siis, kui poliitmaastikule jääb alles üksnes kaks suurt vastanduvat erakonda. Alles siis, kui väiksemad parteid on langenud alla valimiskünnise ning jõuab kätte aeg. mil parempopulistid neelavad alla ka majandusliberaalid.

Seejärel hakkab toimuma süsteemne liberaaldemokraatlike institutsioonide õõnestamine ja kontrollile allutamine nagu see on toimunud Ungaris. Lisaks parlamendi, kohtute ja järelevalveinstitutsioonide tööle on kärbitud ka meedia ning ülikoolide arvamusvabadust ning vabakond saab toetust vaid siis kui jagab valitsejate seisukohti.

Eestis on hetkel kahe partei edu teiste ees suur, kuid tõenäoliselt nendel riigikogu valimistel pääsevad siiski üle valimiskünnise ka väiksemad erakonnad. Iga Eesti erakond peaks tegutsema suurema ühtsuse nimel ja vähem vastanduma ning lõhestama.

Kuigi Jürgen Ligi hoiatab poliittehnoloogilise konstrueerimise eest, siis seesama kirjutis on üks väike tükk kogu vastandumise konstruktsioonis – kuidas näidata EKRE-t võimalikult halvas valguses, et valijaid hirmutades enda erakonna reitingut upitada. Kummagi erakonna tuumikvalija valimisotsust ilmselt mõjutada ei õnnestu, aga on ka neid keda taolised kirjutised mõjutavad ning poliittehnoloogiline konstrueerimine täidabki eesmärki.

Oravate üleolevus

Tahtes esindada mõistuse häält, tasub ka ise mõistlikult kõneleda ja tegutseda, tunnetada teatud piire. Parteiline omavoli on paraku suhteliselt omane ka pikki aastaid valitsenud Reformierakonnale. Võimul on oldud ja ollakse nii riigis kui paljudes KOV-ides.

Miskipärast kipub siis ununema, et võimul on piirid, tavad ja kirjutatud reeglid. Võimulolijatena teisiti arvajaid tühistades ja poliitiliste vastaste vastu vaenulikult suhtudes näidatakse oma üleolekut. Nii ka antud arvamusavalduses viide justkui naisterahvas ei oleks võimeline ise midagi arvama või ei oskaks oma sotsiaalmeedia postitusi sõnastada. Olgugi, et ma ei ole nõus pr Helme seisukohtadega, ei ole ma ka nõus taolise jürgenligiliku halvustamisega.

Kokkuvõtteks, nii nagu valimised on erakondade jaoks puhas poliitiline konstrueerimine, nii on see valijate jaoks otsustamine päris asjade üle. Päriselt on oluline et parlamenti saaks valitud ka teisi erakondi kahe suure kõrval ning inimesi, kes on võimelised väärikalt täitma rahvaesindaja rolli.

ANNELI PÄRLIN ⟩ Jürgen Ligi sõimab EKRE-t, ühed mustad mõlemad