Sisekaitseakadeemia Muraste kompleks kütab jahedas suves kirgi ja võib vaid aimata, et soov kompleksi edasise saatuse taga vandenõu näha on tekkinud lähenevate valimiste tõttu, sest miks muidu otsitakse karisid seal, kus neid ei ole.
Ministeerium on Muraste kompleksile aktiivselt võimalikke huvilisi otsinud juba möödunud aasta juunist. Toona saatsime kõikidele ministeeriumitele, Harku vallavalitsusele, riigikantseleile ja õiguskantsleri kantseleile ametliku kirja, millega soovisime teada saada nende võimalikku huvi nii Muraste kompleksi kui ka selle kõrval olevate kinnistute kasutamise kohta. Riigiasutused oma huvi üles ei näidanud, küll aga tegid seda ühiselt Harku vald ja Kaitseliit.
Nii saimegi toonase kaitseministri Margus Tsahkna ja Kaitseliidu ülema Meelis Kiiliga 8. veebruaril Murastes kokku, et asja arutada. Juures oli ka Harku vallavanem Kaupo Rätsepp. Ütlesin neile siis selge sõnaga, et ettepanekute tegemiseks on kuu aega, sealt edasi riigieelarve aruteludes enam mänguruumi ei ole. Samal teemal kohtusime laiemas ringis 14. veebruaril ja leppisime kokku, et Kaitseliit esitab 10. märtsiks Muraste kohta konkreetsed ettepanekud. Kuivõrd parajasti oli õhus Sisekaitseakadeemia Narva kolimise teema, olime arvestanud Murastet ühe katteallikana ja mul oli vaja teada, mis seisukohaga siis ikkagi rahandusministri juurde lähen.
Määratud tähtaeg tuli ja läks ning 30. märtsil otsustas valitsus Sisekaitseakadeemia Narva kolledži rajamise, kus ühe potentsiaalse allikana oli kirjas ka Muraste kompleks. 19. aprillil leppisime valitsuses kokku riigieelarvestrateegias ja alles nädal hiljem, 26. aprillil, saatis Kaitseliit koos Harku vallaga taotluse Muraste kompleksi tasuta võõrandamiseks koos plaaniga, kuidas kompleksis 2018. aasta algusest tegutsema hakata.
Pole vist vaja lisada, et selleks ajaks olid huvilised hiljaks jäänud ja teadsid seda ka ise. Võin vaid oletada, miks ei pöördutud ministeeriumi poole õigel ajal, kas oli tegu otsustamatusega või venitati teadlikult, et nüüd, enne valimisi teema pealtnäha kuuma kartulina lauale käia.
Kahjuks pean asjaosaliste indu siseministeeriumit süüdistada jahutama, sest mina toetan väga Muraste kompleksi avalikku kasutusse andmist, sealhulgas riigikaitselisel eesmärgil, ja seda eriti erinevate organisatsioonide koostöös. Seetõttu on töö kompleksiga taamal kogu aeg käinud ja käib edasi.
Esiteks ei saa Murastet täies ulatuses kellelegi võõrandada, sest sinna jääb alles Sisekaitseakadeemia kasutuses olev teenistuskoerte koolituskeskus. Seetõttu ootame praegu, et Harku vald kehtestaks detailplaneeringu, millega kogu kompleks jagatakse neljaks, ja alles siis saame edasi tegeleda konkreetselt hoonestatud osa ehk piirivalvekooli kinnistu võõrandamisega. Kuna tegemist on riigivaraga, peab oma seisukoha andma ka rahandusministeerium, misjärel saab valitsus võõrandamise kohta lõpliku otsuse teha.
Olen Muraste kohta selgitusi jaganud nii riigikogu infotunnis kui ka vastanud riigikogu liikme kirjalikule päringule (vastused leiab 15. veebruari stenogrammist ja Siseministeeriumi dokumendiregistrist 14. märtsi alt) ja võin seda teha ikka ja jälle. Muraste ümber vandenõu otsimise asemel tasub panna see energia hoopis kompleksi tulevikule, et me ühiskonnana võidaksime selle uuest ja nutikast kasutusest.