Uut särki ostes võiks vanadele riietele pilgu peale visata ja millestki loobuda, kuid tihtipeale on seegi parajalt keeruline ülesanne. Riigijuhtimine ei ole aga kaugeltki kapi koristamine. Justiitsministri poolt valitsusele esitatud õigusloome eesmärk üks seadus sisse, üks seadus välja näib esmapilgul loogiline, kuid on liiga tehniline, liiga formaalne ja liiga lihtsustatud, et lahendada päriselt probleemi.

Muidugi tuleb pidevate uute nõuete vohamisega tegeleda, kuid õigusloome kvaliteeti ei saa mõõta pelgalt ridade arvu ega halduskoormuse grammides. Vastasel juhul keskendume näilisusele ning pärismured, nagu vastuolulised nõuded ja keeruline õiguskeel, jäävad lihtsalt kõrvale.

Kaabel läks silmist mööda

„Üks sisse, üks välja“ toob Exceli-tasandil arvestuse, aga mitte paraku sisulist muutust. Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni tellitud 2023. aasta uuringus öeldakse selgelt, et tegemist ei ole sobiva tööriistaga parema õigusloome jaoks. See võib tõesti viia vähemate, kuid mitte paremate seadusteni. Uuring lisab, et hinnata tuleks mitte üksnes koormuste arvu, vaid ka nende mõju teistele ühiskondlikele eesmärkidele, nagu keskkonnakaitse, sotsiaalne heaolu või kodanikuõigused.

Kvantitatiivne lähenemine viib kvaliteedi languseni ja võib hoopis takistada vajalike muudatuste elluviimist. Majandusministeeriumi kantsler Ahti Kuningas on leidnud, et  bürokraatia piiramise plaan piirab õigusloomet ja toob paberimäärimist lihtsalt juurde. Sarnast on muide välja toodud olulise miinusena ka nendes riikides, kus antud reeglit on praktiseeritud, kuid murekohti on veelgi: vajalikud muudatused võivad jääda toppama, sest vastukaalu ei suudeta leida. Jätta miskit vajalikku tegemata, et ebavajalikku ei suuda kohe leida… pole ka nagu mõistlik.

Riigikontrolör Janar Holm on tõdenud, et erinevaid direktiive ja algatusi on palju, kuid ametnikke ja aega nende läbitöötamiseks vähe. See ilmnes äsja valusalt avastusest, et aktsepteeritud direktiiv nõuab kaubanduskeskuse parklate kaabeldamist. Mööndakse, et läks silmist mööda. Holm tõi välja, et kuigi erinevate eelnõude dokumendid on avalikud, on nad ka väga mahukad ning ametnikud saaksid aidata kaasa sellele, et ettevõtted direktiividest paremini aru saaksid.

See põhimõte peaks kehtima nii väljamaalt tulnud reeglite kui ka meie endi seadusloome kohta. Selle asemel, et ametnikult nõuda ometi miskit, mida tühistada, tuleks tal oma nappi aega pühendada sisulisele analüüsile ja osapoolte kaasamisele. Nii on suurem tõenäosus, et keegi ometi jama eelnõus märkab enne kui hilja. Kuigi vigu juhtub ja jääbki juhtuma, võiks nappi ressurssi kasutada nende ennetamiseks, mitte juurde loomiseks.

Sümboolne võitlus

Tulemuseks võib seega olla olukord, kus eemaldatakse mingi marginaalne või vananenud nõue, et reegel oleks sümboolselt täidetud või ei suudetagi seda leida ja jäädakse numbrimaagiasse kinni. Kuna ettepaneku järgi ei pea väljavõetav seadusepunkt olema isegi mitte samast valdkonnast, siis tekib suure tõenäosusega praktika, kus ühte eelnõusse liidetakse täiesti erinevad teemad ning luuakse juriidiline monstrum ehk kobarkäkk, mille menetlemine saab olema keeruline ja raskesti arusaadav. See vähendab õigusloome kvaliteeti aga veelgi enam!

Õigusloomet aitaksid päriselt kaasamine ja laiem ühiskondlik debatt, kus kaalu asemel võetakse appi inimmõistus ja hakatakse sisuliselt hindama kas, mida ja kellele päriselt vaja on. Kas või luues selleks eraldi spetsialiseerunud meeskonnad või nõuandvad kogud, nagu meil täna näiteks majandusvaldkonnas ju on.

Eesti ei peaks kopeerima selliseid “nullsummamänge” ilma sisulise mõjuhindamiseta. Bürokraatia vastu võitluse pidamine kõlab poliitiliselt hästi, kuid sisuliselt saab bürokraatiavastaseks relvaks olema lisabürokraatia…

Andre Hanimägi: sisuliselt saab bürokraatiavastaseks relvaks olema lisabürokraatia