Jevgeni Krištafovitš ees ja Andrus Ansip tema taga on millestki valesti aru saanud: sotsiaaldemokraadid ei kauple vene ja valgevene hääleõiguse küsimuses küll mingilgi moel. Vastupidi, kokkulepe on jõus, sotsiaaldemokraatide allkirjad all riigikogus menetluses oleval eelnõul ning valmisolek seda toetada nii, et vene ja valgevene kodanikud kohalikel valimistel juba sel sügisel hääletada ei saa.
Segadus on aga tõesti tekkinud, osalt Reformierakonna ja Eesti200 soovi tõttu jätkata valitsuses kahe partneriga ning teisalt soovist muuta eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel ehk sisuliselt viimasel tunnil ja võtta ära hääleõigus ühtlasi ka nn hallilt passilt. Põhiseaduse muutmine on suur asi, eriti veel niivõrd lühikest aega enne valimisi. Sotsiaaldemokraadid on olnud mures, kas kiirkorras muutmine on õige tee. Vabariigi aastapäeval võis sarnast hinnangut lugeda ka president Alar Karise huultelt, aga erinevatel ajahetkedel ka teistelt õigus- ja sotsiaalteadlastelt.
Reformierakonna, Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes oli kirjas, et töötatakse välja õiguslik raamistik vene ja valgevene kodanike hääleõiguse peatamiseks põhiseadust muutmata. Sotsiaaldemokraadid seda teha ka püüdsid, kuid erinevatel põhjustel – nii juriidilistel kui ka kommunikatiivsetel – see ei õnnestunud.
Seejärel lepiti kokku põhiseaduse muutmine, millest kolm erakonda kuni tänaseni on suures plaanis kinni pidanud. Peaminister Kristen Michal võttis jaanuaris selle kokku nii: “Muudatuste olemus on lihtne – need inimesed, keda kodakondsus seob teiste riikidega, eelkõige agressorriikidega – Venemaa, Valgevene –, ei saaks tulevikus meie riigi tuleviku arutelus osaleda. Mittekodanikel ehk halli passi omanikel säilib nende valimisõigus. Vähemalt praeguse olukorra juures parlamendis.“ See muutus vastaks ka Erakond Isamaa 2023.a valimisplatvormile, kus lubati tühistada agressorriikide hääleõigus kohalikel valimistel.
Veel 60 000 halli passi omaniku kõrvalejätmisel kohalikest valimistest on juriidiline, aga ka sisuline probleem. Ühelt poolt seesama lühike tähtaeg välistamaks väga suurt valijate hulka ning teisalt ei ole halli passi omanikud agressorriikide kodanikud. Nende dokumendid on Eesti riigi poolt välja antud, Putinit hääletada nad ei saa.
Põhiseaduses on ka sõna „kodakondsuseta“ algusest peale ja seitsmel korral olemas, mistõttu ei ole tegemist uue mõiste toomisega, nagu vahest väita püütakse. Küll aga on mure ja peeglisse vaatamise koht, et meil üleüldse on veel aastal 2025 nii suur hulk kodakondsuseta isikuid. Ja selle küsimusega võiks tegeleda vähemalt sama hoogsalt kui valimisõigusega.
Heameelt toob, et värske Integratsiooni Sihtasutuse uuring näitab, et 90% tunneb seotust Eestiga, kohe võtaks Eesti passi 79% ning soov lähiaastatel taotlema minna on 65%l. Uuringus ei käsitleta, kas ja milline on selle soovi ulatus siis, kui agressorriikide kodanikest rääkides mõeldakse automaatselt ka neid.
Sotsiaaldemokraadid on andnud üheselt ja selgelt mõista: oleme valmis võtma ära agressorriikide kodanikelt valimisõiguse, sammud on tehtud ja valmisolek selleks olemas. Midagi kaubelda pole, selleks pole tahet ega vajadust. Pole mõtteski, päike on kõrgel ja loojunud see pole. Edasi saab ja tuleb minna juba laialdase toetuse saanud eelnõuga, mis võtabki vene ja valgevene kodanikelt hääleõiguse. Loodan, et seda mõistetakse.
ANDRE HANIMÄGI ⟩ Sotsidel pole mõtteski hääleõigusega kaubelda