Peaminister ütles riigikogu infotunnis, et ekspertide hinnangul pole praegune väga kiire hindade tõus pikaajaline. Tsiteerin: “Mingil ajal pidavat minema see langustrendi või vähemalt jääma pidama. See võiks pidurdada ka hinnakasvu.“ Jah, võib-olla millalgi see hindade kiire kasvutempo peatub või aeglustub, kuid need probleemid, mida järsk hinnatõus endaga tuua võib, on pikaajalise mõjuga.

Statistikaameti andmetel kallines meie elu viimase aastaga väga olulisel määral – kaubad on kallinenud 9%, teenused 16%, toidukaupade hinnad on kallinenud 11%, transpordikulutused 17%, eluasemekulud lausa 31,5% võrra. Sellest pöörasest hinnatõusust räägitakse juba päris mitu kuud ning sellega pole midagi tehtud. Hea küll, midagi justkui hakkas toimuma elektrituru maastikul, kuid ka siin ei saanud hakkama ilma tohutu bürokraatiata.

Palgad aga nii kiiresti ei kasva. Võtame lahti Statistikaameti kodulehe ja vaatame Eesti inimeste palganumbrite muutust. Näiteks, eelmise aasta III kvartali brutopalk kasvas 7,8% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid kui vaadata tervikpilti üle riigi, on see muutus üsna väike. Ei tasu unustada ka põhikooli matemaatika tunde – kui Tallinnas töötava inimese palk kasvab 30% ja Kohtla-Järve töötaja palk kasvab 10% võrra, moodustab keskmine tõus 20%. Riigi keskmise brutopalga moodustavad kõigi Eesti linnade, valdade ja asulate palgad, nii rikkamate kui ka vaesemate omad. Viimaste puhul peab meeles pidama, et seal elavad inimesed, keda samamoodi puudutab see hinnatõus, võib-olla isegi rohkem kui naaberasulas.

Kuidas saab siis sellises olukorras üks noor pere toime tulla? Hea, kui pealinnas elavatel inimestel on stabiilne töökoht ja ka oma kodu, kuid nemad peavad muretsema endale ka söögi, riided, andma lastele head haridust ja võimaldama ka huviringis osalemist või trennis käimist. Ka Tallinnas on perede jaoks keeruline olukord. Aga Eesti ei piirdu ainult Tallinnaga. Maapiirkondades on olukord veel keerulisem.

Mida saaks ette võtta? Vaatame teiste riikide kogemust. Hinnatõusu probleemi lahendamiseks näiteks Soomes sõlmivad suured kaubandusketid toidutarnijatega pikaajalisi lepinguid, mistõttu toidukaupade hinnad on põhjanaabril Euroopa Liidu keskmisest madalam. Norras otsustas valitsus kompenseerida märtsini kõigile majapidamistele poole elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest märtsini. Lätis suutis valitsus olukorrale kiiresti reageerida ning pakkus nii kodutarbijatele kui ka ettevõtetele abipaketti suuruses 250 miljonit eurot.

Kui riik ei paku oma inimestele õigeaegselt abi, leiavad nad seda kuskil mujal – käiku võivad minna meeletu intressiga kiirlaenud ning selleks ajaks, kui valitsus otsustab mingisuguse plaaniga Riigikogu ette tulla, maksavad inimesed teist või kolmandat kuud jaanuarikuu elektri- või küttearvet kinni. Meil ei ole aega oodata, millal tuleb see langustrend. Peab tegutsema kohe.