Palgad peavad tõusma!
Alampalk 4 aastaga 1200 euroni
Alampalga jõuline tõus oli sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis peamine abinõu, et Eestis ei elaks mitte keegi palgavaesuses. 2023. aasta kevadel leppis valitsus koos ametiühingute ja tööandjatega kokku alapalga kiirendatud tempos tõstmise:
- 2024. aastal 42,5%,
- 2025.aastal 45%,
- 2026.aastal 47,5% ja
- 2027.aastal 50% keskmisest palgast.
Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus.
Alampalk peab tõusma 50%ni keskmisest palgast, mis on Euroopa Liidus soovitatud miinimumpalga tase. Nii tõuseb alampalk järgmise nelja aastaga ligi 1200 euroni. Tänasega võrreldes kasvab nelja aastaga madalapalgaliste igakuine sissetulek üle 400 euro.
Miks on alampalga tõusu vaja?
- Kiire hinna- ja maksutõusuga toimetulemiseks peavad kasvama inimeste palgad – vaid see tagab elujärje säilimise.
- Tulumaksuküüru kaotamine soosib kõrgema sissetulekuga inimesi, mistõttu peavad tasakaalu hoidmiseks kasvama madalapalgaliste sissetulekud.
- Ükski täiskohaga töötav inimene ei tohi sattuda olukorda, kus ta peab hakkama saamiseks küsima riigilt täiendavat toetust. Alampalk peab tagama äraelamise!
- Eesti on Euroopa keskmiste hindadega riik, mis tähendab, et meil peab olema ka Euroopas kokkulepitud alampalk.
Müüdipurustaja: kas alampalga tõus suurendab tööpuudust?
Eestiga sarnase elatustaseme ja lähiajalooga Sloveenia tõstis 2010. aastal majanduskriisi järel alampalka 23% ehk 734 euroni. Tänavu tõstis Sloveenia alampalga juba üle 1200 euro, mida valitsus põhjendas taas sooviga stimuleerida kõrgema lisandväärtusega tööd.
Alampalga kiire tõstmisega seostatav töötuse kasv jäi Sloveenias hinnanguliselt vaid 0,2% juurde. Ettevõtlust mõjutas toona oluliselt enam sisendhindade kasv – sarnaselt on energiahindade kasv tekitanud Eestis probleeme.
Sloveenias liikus madalapalgalistelt töökohtadelt vabanenud tööjõud kiirelt konkurentsivõimelisematesse ettevõtetesse, mille arengut oli seni takistanud vananevast rahvastikust tingitud tööjõupuudus.
Milline mõju on alampalga tõstmisel?
- Üheeurone alampalga tõus tähendab, et keskmine palk tõuseb ligikaudu 0,17 eurot.
- Alampalga tõus vähendab ühiskonnas sissetulekute ebavõrdsust ja suhtelist vaesusriski ning motiveerib inimesi töötama, mitte lootma toetustele.
- Alampalga tõstmine vähemalt 60%ni mediaanpalgast vähendab suhtelises vaesusriskis olevate töötajate arvu. Samuti väheneb nendes peredes kasvavate laste vaesusrisk. Ühtlasi väheneb nii soolise palgalõhe, sest valdavalt on väikese palga saajad naised.
- Uuringud ei kinnita alampalga tõusu negatiivset mõju ekspordile.
- Alampalga sidumine vähemalt 60% mediaanpalgaga on samm, millega valitsus annab ühiskonnale ja tööturu osapooltele ootuse inimväärse palga osas. See on põrand, millest ükski täisajaga palgasaaja ei tohi läbi vajuda.
- Miinimumpalga kasv tõstab vanemahüvitise, täiendava lapsepuhkuse päevade ja töötuskindlustuse tasusid.
- Alampalga tõstmine suurendab sotsiaalmaksu, tulumaksu ja tarbimismaksude laekumisi riigieelarvesse, mis ületavad riigi kulud alampalgale.
- Alampalga tõus ühtlustab Eesti maakondade palgataset, vähendab piirkondlikku ebavõrdsust ning tugevdab kohalikku elu ja kogukondi.
- Üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimisel juurutame sotsiaaldialoogi palgatõusude osas ka erinevates majandussektorites, näiteks tervishoius.
- Alampalga tõus nügib majandust suurema tootlikkusega töö poole. Just kõrgema lisandväärtusega töö tagab ettevõtjatele parema tulemi ja töötajatele kõrgemad palgad. Madalad palgad, mis ei taga toimetulekut ega väärikust, ei saa olla Eesti konkurentsieeliseks.