Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames.

Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.

Tänavale avatud linn

Tahame kesklinnast kujundada atraktiivse ja sidusa, eelkõige jalakäijale mõeldud linnaruumi. Selleks tahame muuta maakasutuse paindlikumaks ning eelistada segafunktsiooniga hoonestust. Pole hea, kui kesklinnas muutub osa kvartaleid pärast tööpäeva lõppu pimedaks ja teistesse sigineb elu vaid hilistel öötundidel.

Seetõttu ei luba planeering rajada uusi monofunktsionaalseid büroo- või kaubandushooneid ega kvartaleid. Kesklinn peab pakkuma avalikuks keskuseks oleku kõrval väga head elukeskkonda. Selleks avatakse segafunktsioonidega kortermajade ehitamise võimalused. Hoonete rekonstrueerimisel eelistatakse, et kõrgematel korrustel oleksid eluasemed.

Uute hoonete mahud peavad sobituma kesklinna ning nende esimesed korrused peavad avanema tänavale ja pakkuma aktiivset teenust.

Tänavaruumi paremaks sidumiseks kaupluste ja teenindusasutustega soovime pöörata rohkem tähelepanu tänavadisainile ja liikluskorraldusele. Nii on praegu ülikitsaste kõnniteedega Ülikooli tänava ümberkujundamisel idee pakkuda mõne parkimiskoha asemel ruumi laiadele kõnniteedele ning võimalikele restoranide ja kohvikute väliterassidele või pop-up-lettidele.

Usutavasti muutub seejärel päris paljude linlaste (jalgsi) liikumise rutiin, sest enam pole põhjust seda tänavat vältida ning avastatakse põnevad fassaadid ja nende taga ootavad teenused.

Ümbersündi ootab ka Aleksandri tänava algus, mis muutub jalakäijaid eelistavaks promenaadiks, kus on põhirõhk toitlustuse ja teeninduse kättesaadavusel.

Kesklinna elu

Kesklinna kavandatakse planeeringuga umbes 120 000 ruutmeetri elamispinna lisandumist. Pool uutest elanikest jääks Ülejõe asumi arvele, kus paikneb suurim kavandatav elamuarendus Fortuuna kvartalis.

Ülejõe puhul on põhiline proovikivi asumi maine muutmine, õigemini selle mentaalse positsiooni taastamine linlase teadvuses. Sõja käigus Emajõe kallastel hävinud majade asemel laiuvad pargid koos väga piiratud ühendusega üle jõe – paraku on Kaarsild funktsionaalselt siiski enam purre kui sild – on katkestanud linna rütmi ja koe.

Tulemuseks on paradoks, et vaevalt viie minuti kaugusel raeplatsist asuvat Raatuse äritänavat tajutakse võrreldes Lõunakeskusegagi perifeeriana. Sama kehtib elamiste ja teenuste kohta.

Uusi kortereid kavandatakse kesklinna üldjuhul multifunktsionaalsete hoonete osana nende kõrgematele korrustele. Arvestame uute elamute kavandamisel ka kesklinna lokaalsete arengueelistega: avatud vaated Emajõele, parkidele ja väljakutele, hea ühistranspordiühendus.

Seetõttu on loogiline, et enim muutub võrreldes praegusega Sadama asum, kus praegu eluruume peaaegu pole, kuid uushoonestus planeeritakse nii, et igas kvartalis oleks lisaks äridele ka eluruumid.

Kesklinna melu

Kesklinna planeeringualale kavandatakse 77 000 ruutmeetrit uut kaubandus-teenindusasutuste, toitlustusasutuste ning meelelahutusasutuste pinda. Need koonduvad enim Uueturu asumisse, seda eelkõige vana kaubamaja kvartali juba käiva arenduse tulemusena.

Vanalinnas söögikohtade pinna märkimisväärset kasvu ei kavandata. Pigem on oluline praeguste kohtade majanduslik tugevnemine, sh ruumiline laienemine või katmine ning osa söögikohtade funktsiooni muutmine.

Lisaks toitlustusele vajab vanalinn kauplusi ja teenindusasutusi. Lubatud on laiendada või lõpuni ehitada olemasolevad kesklinna kaubanduskeskused, kasutades kesklinnale sobivaid arhitektuurseid lahendusi.

Totaalse muutumise jõgi

Kõige eelneva elluviimine eeldab ka uute paikade hoonestamist. Planeeringukaarti vaadates torkab silma, et valdavalt on olulist uushoonestuse võimalust pakkuvad alad koondunud Emajõe äärde – keskkatlamaja territoorium, vana jõesadam, avaturutagune, Holmi kvartal, Vabaduse puiesteele on kavandatud raamatukogu ja kunstimuuseumi uus asukoht ning ülikooli uushoonestus Narva maanteele Oeconomicumi juurde.

Ühelt poolt on selge, et jõgi suurendab nende alade atraktiivsust, kuid tähtis on ka vastupidine mõju. Emajõe elavdamine on linna arengudokumentides keskne väljakutse, mis ei saa teoks vaid paadisadamate, sildumisvõimaluste, pisikeste kaldakohvikute, turismipaatide või purskkaevude rajamisega. Neid on muidugi vaja ja planeering loob ka selleks võimalused, kuid oluline on ka tuua igapäevaelu jõele lähemale, panna kaldad sõna otseses mõttes elama.

Kui planeering on realiseerunud, on need kohad oma funktsioonilt ja väljanägemiselt palju muutunud. Katlamaja on tegelikult oma endise funktsiooni juba minetanud ning ainus oluline tehnorajatis on hoopis ehitatav kaugjahutusjaam, mis jätab ülejäänud osa krundist tervikliku segahoonestusega kvartalile. Ka endise jõesadama territoorium saab parklast väärikama rolli.

Vabaduse puiestee äärde planeeritud raamatukogu ja kunstimuuseumi tarbeks sundis kohta otsima tõdemus, et seni selleks planeeritud Magistri tänava krunt jääb kultuuritemplile väikeseks. Samas võimaldab hävinud Jänese kaubahoovist erinev lahendus säilitada lõunapäikeseküllase pargiosa linlastele puhkealaks.

Lisaks linlastele juba teada plaanile hoonestada uuesti Holmi kvartal saab oluliseks debatikohaks Vanemuise teatri ja Tartu kaubamaja vahelise platsi hoonestamise kava. Viimaste puhul on tähtis, et nendesse sõjas purustatud kvartalitesse ehitamine pole kavandatud üksnes ruumi leidmiseks olulistele rajatistele – olgu selleks riigimaja või konverentsikeskus –, vaid linna loomuliku koe ja hoonestuse rütmi taastamiseks. Nii peaks Holmi kvartali hoonestamine vähendama Ülejõe asumi mentaalset distantsi keskusest.

Kõigi eelnimetatud kohtade puhul on tähtis, et soovime sinna rajada terviklikud kvartalid, mille planeerimise aluseks on esindusliku arhitektuurivõistluse tulem. Nii tagame kesklinna sobiva väärika arhitektuuri.

Aga mis peamine – kesklinna üldplaneering annab igale tartlasele hea võimaluse mõelda argitoimetuste kõrval linna tulevikule ja öelda sõna sekka, milline peaks kodulinna keskus olema. Kutsun kõiki aktiivsele mõttevahetusele!

Allikas: Postimees